| Õiguskeel 1995-1(algusesse) |
lk |
| J. Adams. Saateks |
4 |
| Eesti Vabariigi Valitsuse 5. juuli 1994. a. määrus nr 251 (õigusterminoloogiakomisjoni moodustamine, komisjoni põhimäärus) |
5 |
E. Silvet. Õigusterminoloogiakomisjon on alustanud tööd
|
7 |
TERMINOLOOGIAKOMISJON SOOVITAB
|
|
R. Kull. Soovitused seadusnimetuste lühendamiseks
|
10 |
| A. Vettik. Eelistusi terminite valikul |
14 |
| KEELEKONARUSI |
|
| K. Alasi. Eesti õiguse keel on eesti keel |
16 |
| ROBLEEME JA ARVAMUSI |
|
| P. Kask. Õiguskeele ja üldkeele vahekord |
19 |
| A. Vettik. Arvamus (otsusevõime ja otsustusvõime) |
24 |
| |
|
| Õiguskeel 1995-2(algusesse) |
|
| E. Silvet. Õigusterminoloogiakomisjonis |
4 |
| Tartu ülikooli üliõpilaste õiguskeeleuurimuste võistlus |
6 |
| TERMINOLOOGIAKOMISJON SOOVITAB |
7 |
| KEELEKOOL |
|
| A. Vettik. Algustäheortograafiast, jutumärkidest ja muust |
9 |
| KEELEKONARUSI |
|
| K. Alasi. Kurjategijad põgenesid puu külge seotud taksojuhiga |
16 |
| MIS ON MIS |
|
| U. Liivaku. Kaart, pilet, talong, plaan |
21 |
| A. Vettik. Vedamistest (import, eksport, re-eksport, transiit) |
23 |
| PROBLEEME JA ARVAMUSI |
|
| Sõnade omand ja omandus semantika ning terminoloogiline rakendus. Eesti Keele Instituudi ekspertarvamus |
24 |
| P. Pärna. Omand ja omandus juriidilisest vaatekohast |
27 |
| E. Ingar. Kas akrediteerime või atesteerime? |
29 |
| P. Kask. Audiitorist ja audiitorkontrollist |
30 |
| |
|
| Õiguskeel 1995-3(algusesse) |
|
| U. Liivaku. Venepärasusi eesti õiguskeeles |
4 |
| KEELEKOOL |
|
| K. Alasi. Kiuslik n ja samasugune t |
9 |
| T. Erelt. Numbrite kirjutamine |
11 |
| R. Kasik. Rinnastavate sidesõnade ja, ning, või kasutamine seadustekstis |
18 |
| KEELEKONARUSI |
|
| K. Alasi. Kiirmarsil Euroopasse (vabakaubanduslepingu tõlke keelest) |
22 |
| MIS ON MIS |
|
| R. Kull. Õigusakt, normatiivakt, seadusandlik akt, õigusloomeakt |
31 |
| P. Kask. Säte ja sätestama |
33 |
| S. Mäearu. Sponsor ja toetaja |
34 |
| PROBLEEME JA ARVAMUSI |
|
| U. Mereste. Arvamus sõnade omand ja omandus semantikast ja rakendatavusest. Eesti Keele Instituudi ekspertarvamuse teemal |
35 |
| A. Vettik. Mida sponsor teeb? |
39 |
| |
|
| Õiguskeel 1995-4(algusesse) |
|
| Kümme soovi õiguskeelepäevaks |
4 |
| PALJU ÕNNE |
|
| Keeleteadlane Rein Kull 70 |
4 |
| |
|
| K. Kerge. Õiguskeel, tema vahendid ja väljavaated |
6 |
| KEELEKOOL |
|
| U. Liivaku. Aegade kasutamisest |
8 |
| H. Laasi. Põhjendatud ja põhjendamata võõrapärasused äri- ja muudes nimetustes |
12 |
| KEELEKONARUSI |
|
| K. Alasi. Teadvustagem täna eksisteeriv bumerangioht |
16 |
| MIS ON MIS |
|
| R. Kull. Akt, normdokument, haldusdokument, säte, eeskiri |
23 |
| PROBLEEME JA ARVAMUSI |
|
| Ü. Vooglaid, U. Mereste. Eesmärk, ülesanne, otstarve |
26 |
| |
|
| Õiguskeel 1995-5(algusesse) |
|
| Õiguskeelepäev 1995 |
4 |
| P. Varul. Õiguskeel: seisund ja probleemid (õiguskeelepäeva avasõna) |
5 |
| U. Mereste. Seaduskeele struktuur sotsiolingvistika seisukohast vaadatuna (õiguskeelepäeva ettekanne) |
8 |
| R. Kasik. Õiguskeele lauseehitus (õiguskeelepäeva ettekanne) |
16 |
| A. Vettik. Õigussõnastikest ja -terminipangast (õiguskeelepäeva ettekanne) |
22 |
| U. Agur. Sõnavõtt õiguskeelepäeval |
28 |
| Õiguskeelepäeva soovitused |
30 |
| E. Silvet. Õigusterminoloogiakomisjon aastal 1996 |
32 |
| TERMINOLOOGIAKOMISJON SOOVITAB |
|
| Paragrahvi, lõike, punkti, alapunkti ja artikli kasutamine õigusaktides |
33 |
| MIS ON MIS |
|
| R. Lööne. Standardimisega seonduvad normdokumendid |
36 |
| PROBLEEME JA ARVAMUSI |
|
| E. Ingar. Eesmärk, ülesanne, otstarve |
38 |
| |
|
| Õiguskeel 1996-1(algusesse) |
|
| ÕIGUSKEELEPÄEVAL KÕNELDUT |
|
| K. Kerge. Õigusteksti hindamise raskused |
4 |
| J. Sootak. Kriminaalõiguse reform ja kriminaalseaduse terminid |
10 |
| L. Kesküla. Tööd alustas Eesti Õigustõlke Keskus |
14 |
| J. Kallio. Õiguskeelehooldest Soomes |
15 |
| K. Vende. Lause liigendamine graafiliste võtetega |
17 |
| KEELEKOOL |
|
| U. Liivaku. Arvud sõnades |
18 |
| KEELEKONARUSI |
|
| K. Alasi. Põlvili sõitva traktori kastis keelelammutuskotta |
23 |
| MIS ON MIS |
|
| A. Vettik. Polüseemia, sünonüümia ja paronüümia oskuskeeles |
29 |
| PROBLEEME JA ARVAMUSI |
|
| U. Mereste. Seaduste sõnastamise minimaalsusnõudest |
39 |
| H. Siigur. Töösuhete reguleerimise valdkonnas kasutatavaid termineid |
46 |
| |
|
| Õiguskeel 1996-2(algusesse) |
|
| Õigustekstide tõlkimist on vaja korrastada |
4 |
| Meil ja mujal (Soome valitsuse 23. juuni 1982. a otsus) |
6 |
| TERMINOLOOGIAPROBLEEME |
|
| P. Kask. Õigusterminoloogia süsteemsuse aspektist |
7 |
| KEELEKOOL |
|
| E. Ingar. Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine |
13 |
| A. Vettik. Valik paronüüme |
20 |
| TERMINOLOOGIAKOMISJON SOOVITAB |
|
| R. Kull, M. Raadik. Õigusaktid ja kuupäevafraas |
26 |
| KEELEKONARUSI |
|
| K. Alasi. Kevadkeisse |
29 |
| MIS ON MIS |
|
| H. Siigur. Tööõiguse mõisteid ja termineid |
33 |
| R. Kull, H. Saari. Riigikeel, võõrkeel, ametikeel, asjaajamiskeel, ametlik keel |
37 |
| I. Laan. Sündimus, suremus, haigestumus, haigustu(mu)s... Meditsiiniterminite täpsustusi |
41 |
| PROBLEEME JA ARVAMUSI |
|
| Ü. Vooglaid, U. Mereste. Eesmärk, ülesanne, otstarve |
43 |
| |
|
| Õiguskeel 1996-3(algusesse) |
|
| U. Liivaku. Õiguskeel on kirjakeele osa |
4 |
| K. Ross. Ka prantslastel on keelemured |
7 |
| A. Vettik. Tartus toimus õiguskeelepäev |
12 |
| A. Vettik. Üliõpilaste õiguskeeleuuringute võistlus lõppenud |
13 |
| TERMINOLOOGIAKOMISJONIS |
|
| E. Silvet. Komisjon oli koos |
14 |
| K. Alasi. Õigusaktide ja nende jaotiste nimetuste õigekeelsus |
15 |
| KEELEKOOL |
|
| T. Leemets. Inglise ja soome mõjusid eesti keeles |
20 |
| A. Vettik. Valik paronüüme |
25 |
| TÕLKEPROBLEEME g |
|
| U. Liivaku. Eestindamise aabitsatõdesid |
33 |
| K. Ross. Eesti kirjakeel kui tõlge |
36 |
| E. Jõks. Kristjan Jaak versus Parukamees |
40 |
| KEELEKONARUSI |
|
| H. Lindmäe. Keelekonarusi kriminaalmenetlusdokumentides |
42 |
| PROBLEEME JA ARVAMUSI |
|
| H. Siigur. Finants- ja tööõiguse mõisteid ning termineid |
48 |
| A. Vettik. Veel kord kuupäevast |
51 |
| Õiguskeel 1996-4(algusesse) |
|
| TARTU ÕIGUSKEELEPÄEVAL KÕNELDUT |
|
| J. Sootak, M. Luts. Kriminaalõigus või karistusõigus |
4 |
| A. Lill. Ladina keel õiguskeele alusena |
9 |
| K. Pruuli. Eesti keele õpetamine Tartu Ülikooli õigusüliõpilastele |
14 |
| |
|
| Magistritöö seaduskeele probleemidest |
17 |
| |
|
| TERMINOLOOGIAKOMISJONIS |
|
| K. Alasi. Õigusaktide ja nende jaotiste nimetuste õigekeelsus (2) |
18 |
| UUT KIRJAVARA |
|
| R. Kull. Tarvilik keelenõuraamat |
24 |
| ÕIGUSKEELE PROBLEEME |
|
| I. Soovik. Õigusakti sõnastuse fraseoloogilisi põhiprintsiipe |
25 |
| E. Veskimägi. Kaitsejõudude määrustike (oskus)keel |
40 |
| ARVUTINURK |
|
| T. Salumäe. Arvutid ja õigekiri (1) |
47 |
| |
|
| Õiguskeel 1996-5(algusesse) |
|
| A. Vettik. Oma ja võõras |
4 |
| KEELEPÄEVAL KÕNELDUT |
8 |
| S. Mäearu. Nominaalstiil õigusaktides |
9 |
| U. Liivaku. Aapetõlge ja mõttetõlge |
15 |
| TERMINOLOOGIAKOMISJONIS |
|
| E. Silvet. Terminoloogiakomisjoni koosolekult |
18 |
| P. Kask, R. Kull. Asjaõigusseaduse terminikasutus |
19 |
| K. Kerge. Terminist rahvatervis |
28 |
| KEELEKOOL |
|
| M. Ollisaar. Lühendite müstiliselt maastikult |
31 |
| P. Päll. Kohanimekorraldus meil ja mujal |
40 |
| PROBLEEME JA ARVAMUSI |
|
| J. Sootak. Kriminaalvastutus – kas õiguskeele võõraslaps? |
46 |
| |
|
| Õiguskeel 1997-1(algusesse) |
|
| KEELEPÄEVAL KÕNELDUT |
|
| Millest räägiti kolmandal õiguskeelepäeval |
4 |
| K. Tamm. Põhiseaduse terminoloogiast |
5 |
| K. Alasi. Põhiseaduse keelekasutus |
10 |
| E. Silvet. Õiguskeele väljaandmise kogemusi ja perspektiive |
18 |
| Seaduskeele valupunktid ja muud keeleprobleemid |
20 |
| TERMINOLOOGIAKOMISJONIS |
|
| R. Kull. Komisjoni viimaselt koosolekult |
26 |
| TERMINOLOOGIAKOMISJON SOOVITAB |
|
| Seadusnimetuste lühendid |
29 |
| MIS ON MIS |
|
| M. Haruoja, R. Kull. Põgenik ja pagulane õigusterminitena |
35 |
| |
|
| Üliõpilaste õiguskeeleuuringute võistlus |
38 |
| |
|
| UUT KIRJAVARA |
|
| R. Kull. Keelekäsiraamat kõigile |
40 |
| |
|
| A. Mõttus. Seaduse sõnastamine ja terminoloogia (1) |
42 |
| |
|
| ARVUTINURK |
|
| T. Salumäe. Arvutid ja õigekiri (2) |
52 |
| |
|
| Õiguskeel 1997-2(algusesse) |
|
| U. Liivaku. Väike ja suur |
4 |
| R. Sõlg. Mõtteid õigusaktide kvaliteedi ja selle parandamise võimaluste kohta |
7 |
| KEELEKOOL |
|
| A. Vettik. Variatiivsus õiguskeeles |
10 |
| E. Silvet. Ladinakeelne väljend õiguskeeles |
16 |
| K. Kerge. Haldusüksus ja asutis – kes või mis? |
20 |
| E. Ross. Näpunäiteid viitamiseks |
23 |
| KEELEKONARUSI |
|
| K. Alasi. Ikka konarustest |
28 |
| PROBLEEME JA ARVAMUSI |
|
| E. Karus. Kas riigieelarve on seadus? |
34 |
| K. Kerge. Vene isikunimede latiniseerimine |
37 |
| H. Siigur. Mõiste ja termin |
46 |
| ARVUTINURK |
|
| T. Salumäe. Arvutid ja õigekiri (3) |
52 |
| |
|
| Õiguskeel 1997-3(algusesse) |
|
| J. Sootak. Kuriteo mõiste õigusterminoloogias ja kriminaalõigusreform |
4 |
| TERMINOLOOGIAKOMISJONIS |
|
| R. Kull. Komisjoni 29. mai koosolekult |
9 |
| VASTUKAJA |
|
| P. Kask, A. Lill. Õigustermini restitutio in integrum ja väljendi restitutio ad integrum kasutamine |
12 |
| KEELEKOOL |
|
| M. Raadik Kõrge ja suur, kõrgenema ja suurenema |
15 |
| E. Riikoja. Täbarused kohtuprotokollide keelega |
17 |
| MIS ON MIS |
|
| E. Veskimägi. Mis on mis ja kes on kes: kaitsejõud, kaitsevägi, väeliik, väeüksus, väeosa ja kes sinna kuuluvad |
23 |
| PROBLEEME JA ARVAMUSI |
|
| H. Siigur. Töötaja ja ametnik ning muid tööõiguse termineid |
27 |
| P. Kask. Kas lesk või surnu abikaasa? |
29 |
| |
|
| A. Mõttus. Seaduse sõnastamine ja terminoloogia (2) |
34 |
| |
|
| ARVUTINURK |
|
| T. Salumäe. Arvutid ja õigekiri (4). Et arvutil vormistatud dokumentides oleks vähem vigu |
52 |
| |
|
| Õiguskeel 1997-4(algusesse) |
|
| KEELEKOOL |
|
| K. Alasi, A. Vettik. Vigadest, millega seadusteksti keeletoimetaja kokku puutub |
4 |
| U. Liivaku. Sõnad sõlmes ja üksteise kukil |
8 |
| H. Metslang. Ellips ehk väljajätt ja selle otstarbekus |
11 |
| E. Riikoja. Omal jõul läbi kohtudokumendi sõnatihniku |
13 |
| TÕLKEPROBLEEME |
|
| U. Liivaku. Rahvus, rahvas ja riik |
17 |
| MIS ON MIS |
|
| P. Kask, R. Kull. Ühe-, kahe- ja mitmepoolsed tehingud, poolte(vaheline) kokkulepe, kahe- ja mitmepoolsed lepingud, lepingupooled, osapooled... |
20 |
| PROBLEEME JA ARVAMUSI |
|
| U. Mereste. Seaduse keel ja loogika |
23 |
| K. Kell. Majandustekstide keelel on majanduslikke tagajärgi |
28 |
| H. Siigur. Materiaalne ehk varaline vastutus |
33 |
| |
|
| A. Mõttus. Seaduse sõnastamine ja terminoloogia (3) |
34 |
| |
|
| Õiguskeel 1997-5(algusesse) |
|
| KEELEPÄEVAL KÕNELDUT |
|
| Järjekordne õiguskeelepäev |
4 |
| IV üleriigilise õiguskeelepäeva osavõtjate seisukohad seaduskeele parandamise abinõude kohta |
6 |
| U. Liivaku. Seadused, keel ja loogika |
6 |
| Tähelepanu keskmes on karistusseadustik |
16 |
| Karistusseadustiku üldosa termini- ja muud keeleküsimused |
19 |
| KEELEKOOL |
|
| H. Metslang. Lühidalt tegusõna aegade kasutamisest |
21 |
| K. Kerge. Ase- ja sidesõnade kasutamine |
24 |
| KEELEKONARUSI |
|
| K. Alasi. Aastavahetuse keelepromo ehk Pilootkeeleprojekt |
32 |
| A. Mõttus. Seaduse sõnastamine ja terminoloogia (4) |
44 |
| |
|
| Õiguskeel 1998-1(algusesse) |
|
| U. Liivaku. Keelehoole ja õiguskeel |
4 |
| KEELEPÄEVAL KÕNELDUT |
|
| R. Narits. Keel ja õigus |
7 |
| K. Kerge. Õiguskeele õpetamisest |
12 |
| K. Vende. Seened sambla all |
19 |
| E. Pajumaa. Kas vanglavälise karistuse kandja vajab hooldust või järelevalvet? |
25 |
| KEELEKOOL |
|
| Abiks euroaktide tõlkijale. Euroopa Liit ja selle institutsioonid |
28 |
| PROBLEEME JA ARVAMUSI |
|
| U. Mereste. Seaduse keel ja loogika (2) |
33 |
| TÕLKEPROBLEEME |
|
| H. Nurger. Pealkirjastamise keeruline kunst |
40 |
| A. Vettik. Vajalik käsiraamat tulekul |
51 |
| |
|
| Õnnitleme |
54 |
| Õiguskeele 1995.-1997. a koondsisukord |
56 |
| |
|
| Õiguskeel 1998-2(algusesse) |
|
| U. Liivaku. Keelehoole ja õiguskeel |
4 |
| KEELEPÄEVAL KÕNELDUT |
|
| Õiguskeelepäev Tartus |
6 |
| E. Silvet. Õigusterminite seletussõnaraamatu koostamisest |
7 |
| K. Kern. Õigusteaduse õppijate keelekasutus |
10 |
| TERMINOLOOGIAKOMISJONIS |
|
| Komisjoni viimastelt koosolekutelt |
25 |
| SEADUSKEELE PROBLEEME |
|
| H. Saari. Termin nimi onomastika ja sätestu ühismaal |
29 |
| KEELEKOOL |
|
| Abiks euroaktide tõlkijale (2). Tähtsamaid Euroopa Liidu lepinguid |
35 |
| R. Kull. Kokku- ja lahkukirjutamise probleemjuhtumeid (1). Täiendsõna ainsuse omastavas |
38 |
| ARVUTILEKSIKOGRAAFIA |
|
| E. Vainik. Õigusmõistete teasurus... Kas saurus? – Ei, pigem seitsmepäine lohe (Tesaurusetegija märkmeid) |
45 |
| |
|
| Õiguskeel 1998-3(algusesse) |
|
| SEADUSKEELE PROBLEEME |
|
| H. Saari. Termin nimi onomastika ja sätestu ühismaal (järg) |
4 |
| KEELEKOOL |
|
| U. Liivaku. Eksirännakud sõnastuse labürindis |
18 |
| E. Riikoja. Arvud kirjapildis |
24 |
| T. Leemets. Küsimusi ja vastuseid Eesti Keele Instituudi keelenõuandepäevikust |
31 |
| TÕLKEPROBLEEME |
|
| U. Liivaku. Seaduse tõlkimise põhimõtetest ja tegelikkusest |
36 |
| H. Saluäär. Mõne eurosõna tähendusest |
40 |
| PROBLEEME JA ARVAMUSI |
|
| H. Siigur. Veel kord palgast ja palgamäärast |
40 |
| |
|
| M. Ehala. Eesti keele suhtluslävi |
44 |
| |
|
| Õiguskeel 1998-4(algusesse) |
|
| H. Saluäär. Eesti oskussõnavara arendamisest euroseaduste tõlkimise valgusel |
4 |
| SEADUSKEELE PROBLEEME |
|
| U. Mereste. Põhiseadust ignoreerivad tähendusõpetuslikud uperpallid |
6 |
| TERMINOLOOGIAKOMISJONIS |
|
| Millest kõneldi komisjoni viimastel koosolekutel |
12 |
| KEELEKOOL |
|
| R. Kull. Kokku- ja lahkukirjutamise probleemjuhtumeid (2) |
15 |
| MIS VALMIS, MIS TEOKSIL |
|
| R. Kull. Mitmekeelne õigussõnaraamat |
19 |
| Eesti seaduste terminipank |
20 |
| PROBLEEME JA ARVAMUSI |
|
| J. Valge. Kuidas lõpetada kohtuotsust? |
23 |
| M. Ehala. Eesti keele suhtluslävi |
29 |
| |
|
| Õiguskeel 1998-5(algusesse) |
|
| E. Ingar. Õigusaktide eelnõude normitehnilised nõuded |
4 |
| U. Mereste. Seadusteksti tõlgendamise probleeme |
12 |
| KEELEKOOL |
|
| E. Riikoja. Lihtne ja keeruline eitus |
17 |
| U. Liivaku. Kõik ja muist |
29 |
| S. Mäearu. Alaleütleva käände liig- ja vaegtarvitus |
33 |
| S. Vare. Ühest sõnast saab teise ja rohkemgi |
40 |
| TÕLKEPROBLEEME |
|
| H. Saluäär. Näpunäiteid Euroopa Liidu õigusaktide pealkirjade tõlkimiseks |
47 |
| MIS ON MIS |
|
| H. Siigur. Mida saab hüvitada? |
50 |
| |
|
| Õiguskeel 1999-1(algusesse) |
|
| TERMINOLOOGIAKOMISJONIS |
|
| Komisjoni detsembrikoosolekult |
3 |
| R. Kull. Seadusnimetuste lühendid |
5 |
| KEELEPÄEVAL KÕNELDUT |
|
| Järjekordne õiguskeelepäev |
11 |
| L. Pohlak, H. Saluäär. Euroopa Liidu õigusaktide tõlkimise iseärasusi |
13 |
| V. Juurikas. Probleeme Eesti seaduste tõlkimisel |
18 |
| R. Sõlg. Tõlkimine ja õigusterminoloogia |
24 |
| E. Vainik. Millest on tehtud õigusterminid |
27 |
| KEELEKOOL |
|
| S. Mäearu. Alaleütleva käände liig- ja vaegtarvitus (2) |
40 |
| |
|
| Õiguskeel 1999-2(algusesse) |
|
| K. Kerge. Kirjakeele mõiste ja roll |
3 |
| TERMINOLOOGIAKOMISJON SOOVITAB |
|
| H. Nurger ja K. Alasi. Eesti seaduse keel 1997 |
13 |
| KEELEPÄEVAL KÕNELDUT |
|
| Ü. Männart. Eesti Õigustõlke Keskuse täistekstandmebaasid tõlkija abivahendina |
28 |
| E. Vainik. Millest on tehtud õigusterminid? |
31 |
| KEELEKOOL |
|
| E. Riikoja. Riivamisi sõnajärjest |
|
| M. Raadik. Kaupade nimetamine |
51 |
| TÕLKEPROBLEEME |
|
| R. Rammus. Lepingute liigitamine Euroopa Liidus |
55 |
| K. Kell. Eesti Panga internetisõnastik – abivahend, kuid mitte ainus ja mitte viimase tõe allikas |
57 |
| PROBLEEME JA ARVAMUSI |
|
| H. Siigur. Ääremärkusi õigust käsitlevaid tekste lugedes |
59 |
| |
|
| Õiguskeel 1999-3(algusesse) |
|
| E. Silvet. Vabariigi Valitsuse õigusterminoloogiakomisjon 1994–1999 |
3 |
| K. Henno. Miks on vaja isikunimeseadust |
8 |
| ÕIGUSKEELE PROBLEEME |
|
| R. Kull. Ebakohti eesti õigusterminoloogias (1). Omand ja sellega seonduv. Ettevõte ja ettevõtja |
16 |
| V. Aasmäe. Maaõiguse terminoloogia probleeme (1) |
21 |
| UUT KIRJAVARA |
|
| H. Saluäär. Kolm raamatut eurosõnu |
31 |
| H. Siigur. Töösuhete sõnastik |
34 |
| R. Kull. Sisukas artikkel üldkeele, oskuskeele ja õiguskeele vahekorrast |
37 |
| |
|
| Õiguskeel 1999-4(algusesse) |
|
| U. Liivaku. Haridus, diplom, emakeeleoskus |
3 |
| TERMINI- JA TÕLKEPROBLEEME |
|
| V. Aasmäe. Maaõiguse terminoloogia probleeme (2) |
6 |
| M. Remmelgas. Eesti seadus tõlkija pilgu all |
14 |
| KEELEKOOL |
|
| A. Vettik. Sõnavõtt kuninga uute rõivaste asjus |
18 |
| E. Riikoja. Ainsus ja mitmus |
24 |
| PROBLEEME JA ARVAMUSI |
|
| U. Mereste. Mis vahe on seaduse ja õigusseaduse vahel? |
35 |
| E. Ingar. Rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende komiteede nimetusi |
38 |
| M. Mihkla. Tekst ja kõne |
42 |
| |
|
| Õiguskeel 1999-5(algusesse) |
|
| U. Liivaku. Keelekorraldus ja keelekasutus |
3 |
| KEELEPÄEVAL KÕNELDUT |
|
| Seitsmes õiguskeelepäev (ülevaade) |
5 |
| TERMINOLOOGIAKOMISJONIS |
|
| Õigusterminoloogiakomisjoni 11. novembri koosolek |
8 |
| Seadusnimetuste lühendeid |
11 |
| ÕIGUSKEELE PROBLEEME |
|
| R. Kull. Ebakohti eesti õigusterminoloogias (2). Hankima ja tarnima. Tööandja, töövõtja, töötaja ja töö(ette)võtt. Muid küsitavaid termineid |
12 |
| VARIA |
|
| Keelekorraldus- ja terminoloogiaprobleemid naabrite vaatevinklist |
21 |
| E. Meister. Kõnesalvestusekspertiisist |
26 |
| Õiguskeele koondsisukord 1995–1999 |
37 |
| |
|
| Õiguskeel 2000-1(algusesse) |
|
| L. Meri. Kas väikesed jäävad ellu? |
3 |
| M. Rask. Õigusloome ja justiitshalduse arengusuunad |
11 |
| KEELEPÄEVAL KÕNELDUT |
|
| R. Kull Õigusterminoloogia päevaprobleemid ja kitsaskohad |
15 |
| R. Sõlg. Õigustloovate aktide keelekasutuse õiguslik reguleerimine |
21 |
| TERMINI- JA TÕLKEPROBLEEME |
|
| Välislepingute korduvväljendeid |
27 |
| H. Siigur. Uitmõtteid tööõiguse terminoloogiast |
34 |
| KEELEKOOL |
|
| S. Mäearu. It-liitelised määrsõnad: koheselt, omakäeliselt jms |
39 |
| ARVAMUSI JA PROBLEEME |
|
| U. Mereste. Et seaduse mõte saaks igaühele mõistetavaks |
46 |
| UUSI RAAMATUID |
|
| “Ametniku keelekäsiraamat” tulekul |
51 |
| |
|
| Õiguskeel 2000-2(algusesse) |
|
| U. Liivaku. Vastutus eesti keele ees |
3 |
| E. Pajumaa. Jälgedes on kuld, mis kohustab |
10 |
| A. Rahnu. Õigusaktide toimetamine mitmekeelses Euroopa Liidus |
13 |
| KEELEKOOL |
|
| E. Riikoja. Sellest, mis on täiend ja kuidas ta välja näeb (1) |
15 |
| M. Raadik. Mis on toode? |
24 |
| K. Kerge. Keelekasutuse pisiprobleeme: puhul, juhul ja korral; juht ja juhtum; puhk ja puhune |
28 |
| TERMINIPROBLEEME |
|
| S. Liivak. Eesti arvutikeel kui oskuskeel ja släng |
32 |
| A. Vettik ja R. Kull. Tagasivaade eesti õigussõnavara kujunemisloole (1) |
38 |
| UUSI RAAMATUID |
|
| Õigusleksikoni ilmumise puhuks |
47 |
| |
|
| Õiguskeel 2000-3(algusesse) |
|
| H. Vihma. Vajame taas Aavikut ja Veskit |
3 |
| SEADUSKEELE PROBLEEME g |
|
| U. Liivaku Kodanik uurib seadust |
7 |
| A. Vettik Hämarsõnasusest libaterminiteni |
10 |
| U. Mereste. Murelaps – legaaldefinitsioon |
16 |
| PROBLEEME JA ARVAMUSI |
|
| H. Siigur. Ikka tööõiguse mõistetest |
23 |
| KEELEKOOL |
|
| E. Riikoja. Sellest, mis on täiend ja kuidas ta välja näeb (2) |
29 |
| ÕIGUSKEELE AJALOOST |
|
| A. Vettik ja R. Kull. Tagasivaade eesti õigussõnavara kujunemisloole (2) |
38 |
| |
|
| Õiguskeel 2000-4(algusesse) |
|
| T. Erelt. Eesti oskuskeel 2000 |
3 |
| ÕIGUSKEELE PROBLEEME |
|
| E. Vääri. Kõike saab teha paremini |
9 |
| J. Sootak. Kui see ometi nii lihtne oleks! |
13 |
| J. Laffranque. Euroopa Liit – segaste mõistete paradiis (1) |
19 |
| KEELEKOOL |
|
| A. Vettik. Elegantne lohakus ja pedantne tähenärimine |
28 |
| PROBLEEME JA ARVAMUSI g |
|
| L. Kaagjärv. Märkus ärinimede kohta |
34 |
| H. Laasi. Mõnest põhjusest, miks ärinimed on niisugused, nagu nad on |
36 |
| ÕIGUSKEELE AJALOOST |
|
| A. Vettik ja R. Kull. Tagasivaade eesti õigussõnavara kujunemisloole (3) |
40 |
| UUSI RAAMATUID |
|
| Raamat õiguskeelest |
51 |
| |
|
| Juubelipuhune jutuajamine |
52 |
| |
|
| Õiguskeel 2000-5(algusesse) |
|
| KEELEPÄEVAL KÕNELDUT |
|
| E. Silvet. Seadused peavad olema arusaadavad |
3 |
| J. Sootak. Seaduse arusaadavus ja käitumisnormi regulatiivsus |
12 |
| A. Vettik. Mõiste ja tema keeleline ekvivalent |
19 |
| ÕIGUSKEELE PROBLEEME |
|
| J. Laffranque. Euroopa Liit – segaste mõistete paradiis (2) |
27 |
| M. Vunder. Euroopa Kohtus kasutatavaid termineid |
33 |
| TÕLKEPROBLEEME |
|
| H. Saluäär. Kuidas tõlkida? |
38 |
| U. Liivaku. Traduttore traditore |
42 |
| KEELEKOOL |
|
| E. Riikoja. Lisandi lugu (1) |
45 |
| ÕIGUSKEELE AJALOOST |
|
| A. Vettik ja R. Kull. Tagasivaade eesti õigussõnavara kujunemisloole (4) |
48 |
| UUSI RAAMATUID |
|
| Värsket lugemist keelehuvilisele |
63 |
| |
|
| Õiguskeel 2001-1(algusesse) |
|
| ARUSAAMAD ARUSAADAVUSEST |
|
| A. Kiris. Seaduste arusaadavuse nõude mõnest aspektist |
3 |
| J. Adams. Segasest mõttest ei sünni selget teksti |
10 |
| K. Tamm. Seaduse arusaadavuse taotlemisel tekkivaid probleeme |
11 |
| M. Meri. Keel ja õiglus |
13 |
| R. Maruste. Õiguse arusaadavusest Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaldamise praktika põhjal |
15 |
| H. Konts. Mida arvab tõlkija? |
18 |
| KEELEKOOL |
|
| E. Riikoja. Lisandi lugu (2) |
20 |
| TERMINOLOOGIAPROBLEEME |
|
| H. Siigur. Järjejuttu tööõiguse mõistetest |
27 |
| PROBLEEME JA ARVAMUSI |
|
| A. Vettik. Kui maakera sisse ehitatakse teist, suuremat kera |
31 |
| H. Saluäär. Jaanalinnust ja lendavast maost ehk suurest maailmast väikese sees |
34 |
| ÕIGUSKEELE AJALOOST |
|
| M. Onga. Eesti õigussõnavara XIX sajandi esimesel poolel |
38 |
| UUSI RAAMATUID |
|
| Väga tarvilik raamat |
44 |
| |
|
| Õiguskeel 2001-2(algusesse) |
|
| SEADUSKEELE PROBLEEMID |
|
| H. Siigur. Segadused tööõiguse terminoloogias |
3 |
| V. Saarmets. Poolsusest, külgsusest ja lateraalsusest |
8 |
| U. Mereste. Ähmasmõisted, mis koormavad õigussüsteemi |
12 |
| H. Ots. Mõistmisest ja arusaamisest |
20 |
| EESTI KEEL MUUTUVAS AJAS |
|
| M. Mihkla. Eestikeelsus infoühiskonnas |
25 |
| A. Roosalu. Eesti keel arvutiturul |
30 |
| KEELEKOOL |
|
| U. Liivaku. Suulise esinemise keelest |
33 |
| E. Riikoja. Lisandi lugu (3) |
38 |
| TÕLKEKÜSIMUSI |
|
| H. Saluäär. Euroopa Liidu õigusaktide jaotuselemendid ja neile viitamine |
43 |
| MÕTTEVAHETUS |
|
| Segadused seaduste pealkirjadega |
48 |
| R. Sõlg. Kas “Seadus” või seadus? |
49 |
| E. Ingar. Miks muuta, kui põhjust pole? |
52 |
| R. Kull. Samm tagasi |
54 |
| UUSI RAAMATUID |
|
| Uno Liivaku. “Väike soovitussõnastik” |
56 |
| |
|
| Õiguskeel 2001-3(algusesse) |
|
| T. Erelt. Motiveeritud ja arbitraarsed terminid |
3 |
| U. Liivaku. Häda õiguskeele pärast Saksamaal |
7 |
| ÕIGUSTERMINIPROBLEEME |
|
| K. Lind. Ettevõte ja asutus Eesti seadustes |
9 |
| H. Saluäär. Asutus, institutsioon, organ või keegi neljas? |
13 |
| TÕLKEPROBLEEME |
|
| Tõlkimisest Euroopa Inimõiguste Kohtus (Martin Westoni artikli tõlge) |
15 |
| MÕTTEVAHETUS |
|
| K. Ross. Tõlkimisest ja tõlgendamisest ehk veel jaanalinnust ja eri maailmadest |
22 |
| KEELEKOOL |
|
| S. Mäearu. Tegevust väljendava täiendosaga liitnimisõnad |
25 |
| |
|
| Seadusnimetuste lühendeid |
30 |
| Uno Liivaku 75 |
35 |
| |
|
| Õiguskeel 2001-4(algusesse) |
|
| KEELEPOLIITIKA JA KEELEKORRALDUS |
|
| I. Tomusk. Keeleseaduse täitmise järelevalve valupunktidest |
3 |
| E. Vääri. Kui keelemees J. V. Veski elaks meie päevil |
8 |
| KEELE- JA TERMINIPROBLEEME |
|
| R. Rannat. Eesti õigustekst tõlkija vaatevinklist |
13 |
| H. Siigur. Mõistete sisust ja õigusaktide sõnastusest mitme kandi pealt |
22 |
| Ü. Raig. Liability ja vastutus |
26 |
| EESTI ÕIGUSAKTI TÕLKIMISEST |
|
| E. Värä. Kas kaks võrdub viiekümne kuuega? |
29 |
| |
|
| A. Tavast. Terminoloogiaühing asutatud |
33 |
| Rein Kulli mälestades |
34 |
| Tulemas on õiguskeelepäev |
39 |
| |
|
| Õiguskeel 2001-5(algusesse) |
|
| KEELEPOLIITIKA JA KEELEKORRALDUS |
|
| M. Rannut. Eesti keel ja keelepoliitika |
3 |
| I. Tomusk. Keeleseaduse muutmise ja täiendamise lugu |
9 |
| K. Kerge. Seadusloome demokraatia kontekstis |
16 |
| I. Kukk. Õiguskeele uurimisest eesti kirjakeele raames |
22 |
| TERMINIPROBLEEME |
|
| J. Sootak. Karistusseadustiku terminoloogiast (1) |
26 |
| A. Aedmaa. Haldusakti tühistamine vs kehtetuks tunnistamine |
34 |
| H. Siigur. Palk kui õigusmõiste |
38 |
| H. Saluäär. Mis on mõistlik? |
42 |
| K. Lang. Kas invaliidsus või püsiv töövõimetus? |
46 |
| H. Konts. Tõlkija mured |
49 |
| |
|
| UUSI RAAMATUID |
|
| J. Laffranque. Euroopa Kohtu lahendid nüüd ka eesti keeles |
52 |
| |
|
| Valik viltuvajunud väljaütlemisi |
53 |
| |
|
| Õiguskeel 2002-1(algusesse) |
|
| KEELEPÄEVAL KÕNELDUT |
|
| Toimus IX õiguskeelepäev |
3 |
| E. Oksaar. Seaduskeele probleeme Saksamaal |
4 |
| J. Kallio. Ametikeelehooldest Soomes |
9 |
| TERMINOLOOGIAPROBLEEME |
|
| I. Tomusk. Riigikeel on riigi keel |
10 |
| J. Sootak. Karistusseadustiku terminoloogiast (2) |
16 |
| V. Saarmets. Viivitamata mõistliku aja jooksul |
24 |
| H. Siigur. Tööaja ja töövälise aja õiguslikust määratlemisest ja liigitamisest |
33 |
| ÕIGUSTÕLKEPROBLEEME |
|
| Ü. Männart. Terminoloogiatöö tõlkeprotsessi osana |
38 |
| KEELEKOOL |
|
| U. Liivaku. Võõrsõnatarvituse karidel |
43 |
| H. Ots. Mida teha ametliku abrakadabraga? |
47 |
| H. Siigur. Kui keel on sõlmes |
52 |
| |
|
| Õiguskeel 2002-2(algusesse) |
|
| E. Silvet. Õiguskeelepäevad eile, täna ja homme |
3 |
| A. Tavast. Tarkvara tõlkimisest |
7 |
| E. Pajumaa. Mis saab eesti teaduskeelest? |
14 |
| Teaduskeele konverentsil kõneldust |
18 |
| KEELE- JA TERMINIPROBLEEME |
|
| A. Aedmaa. Tegevusluba, tegutsemisluba ja litsents |
20 |
| H. Siigur. Õigusaktide sõnastuse küsitavusi |
25 |
| L. Kaagjärv. Number ja arv |
28 |
| TÕLKEPROBLEEME |
|
| S. Cousins. Eesti Õigustõlke Keskuse terminoloogiatöö eripära |
30 |
| UUSI RAAMATUID |
|
| R. Laffranque. Mõttest teoni: „Prantsuse-eesti-prantsuse õigussõnaraamatu“ saamislugu |
35 |
| |
|
| Vajatakse keeletoimetajaid |
39 |
| Tiiu Erelt 60 |
42 |
| |
|
| Õiguskeel 2002-3(algusesse) |
|
| M. Maripuu. Seaduse arusaadavuse arusaadavus |
3 |
| TERMINOLOOGIA |
|
| E. Silvet. Pärimisseaduse muudatuste terminoloogilisi aspekte (1) |
15 |
| KEELE- JA TÕLKEPROBLEEME |
|
| E. Oksaar. Keelte tähendusstruktuurist |
20 |
| L. Seestrand. Mitteläbimõeldud väljendite mittekasutamisest tõuseks mittekahju kõigile |
25 |
| E. Vääri. Tartu linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide sõnastusest |
28 |
| U. Liivaku. Suhtes ja üle |
32 |
| M. Raadik. Kas liisingleping või liisinguleping? |
34 |
| M. Sutt. Õigusakti tõlge eesti keelest inglise keelde juristi pilgu läbi |
38 |
| ARVAMUSI |
|
| A. Langemets. Keelekorralduse võimalused ja taktikad |
41 |
| M. Kingisepp. Kahju õigusvastane tekitamine ehk delikt? |
45 |
| |
|
| Seadusnimetuste lühendid |
47 |
| |
|
| Õiguskeel 2002-4(algusesse) |
|
| R. Narits. Õiguskeele areng vajab sisulisi ja institutsioonilisi lahendusi |
3 |
| Euroopa Liidu õigusaktide koostamise kvaliteedinõuded |
9 |
| TERMINOLOOGIA |
|
| E. Silvet. Pärimisseaduse muudatuste terminoloogilisi aspekte (II) |
13 |
| A. Aedmaa. Uus termin – kas selgus või segadus? Mõtteid seoses mõistetega sundraha ja sunniraha |
17 |
| KEELE- JA TÕLKEPROBLEEME |
|
| U. Liivaku. Tunnetagem maailma omas keeles! |
20 |
| H. Siigur. Mõistetäpsustusi ja keelenõuannet |
23 |
| Mida tasub teada tõlketöö tellimisel |
26 |
| Lisa seadusnimetuste lühenditele |
32 |
| AJALOOST |
|
| K. Henno. Riiklikust isikunimekorraldusest aastatel 1918–1940 |
33 |
| UUSI RAAMATUID |
|
| P. Roosma. Kasulik ja kättesaadav (R. Narits „Õiguse entsüklopeedia“) |
43 |
| |
|
| Õiguskeel 2002-5(algusesse) |
|
| KEELEPÄEV |
|
| Toimus X õiguskeelepäev |
3 |
| Inga Kukk. Õiguse ja halduse keel – seisund ja väljavaated |
5 |
| Priidu Pärna. Juristide ja lingvistide koostööst |
13 |
| Regina Narutiene. Leedu õiguskeele aktuaalseid probleeme |
20 |
| Juris Gromovs. Läti õigusterminoloogia väljatöötamine Euroopa Liiduga liitumise protsessis |
26 |
| Virgo Saarmets. Mõtteid õigusaktide eelnõude keeletoimetamisest ja seaduste arusaadavusest |
32 |
| Riigikogu keeletoimetajate selgitus |
36 |
| KEELETEAVE |
|
| Õigusaktide keeletoimetajate konkurss. Esimese vooru proovitööde analüüs |
37 |
| Tiiu Erelt. Sõnavõistlus andis uued eesti sõnad |
46 |
| |
|
| Õiguskeel 2003-1(algusesse) |
|
| I. Tomusk. Eesti keelepoliitika põhimõtted ja nende rakendamine |
3 |
| TERMINI- JA KEELEPROBLEEME |
|
| V. Saarmets. Valitsus – kohalik ja oma |
14 |
| H. Siigur. Et tekst oleks täpselt sõnastatud |
24/td> |
| U. Liivaku. Võõrasemakeel |
30 |
| L. Seestrand. Terminiloome okkaline rada |
32 |
| PROBLEEME JA ARVAMUSI |
|
| P. Nemvalts. Karistusseadustik ja keeleloogika (1) |
34 |
| E. Mitin. Miks on vaja isikunimeseadust? |
43 |
| TÕLKEPROBLEEME |
|
| H. Saluäär. Võitlus udutamisega |
46 |
| H. Konts. Veel kord tarbetekstide tõlkimisest ja tõlkijast |
50 |
| ÜLEVAATEID |
|
| Toimus keelefoorum |
52 |
| |
|
| Õiguskeel 2003-2(algusesse) |
|
| I. Kukk. Kas paragrahv parandab? Õiguse halduse keele õiguslik regulatsioon |
3 |
| KEELEPOLIITIKAT |
|
| I. Tomusk. Avalik teave ja reklaam – mis keeles? |
9 |
| U. Liivaku. Maailm vajab Languagepeace’i |
15 |
| TERMINOLOOGIAPROBLEEME |
|
| J. Laffranque. Kohtunik kohtunike vastu: kohtuniku eriarvamuse mõistest |
18 |
| H. Siigur. Oleks vaja paremini läbi mõelda |
24 |
| KEELE- JA TÕLKEPROBLEEME |
|
| A. Langemets. Rituaalsusest keeles |
27 |
| K. Nõgols. Ühe sätte keelest ja meelest. Võlaõigusseadus keeletoimetaja pilgu all |
30 |
| H. Saluäär. Võitlus udutamisega (2) |
33 |
| PROBLEEME JA ARVAMUSI |
|
| P. Nemvalts. Karistusseadustik ja keeleloogika (2) |
36 |
| NIMEKORRALDUSEST |
|
| P. Mõistlik. Isikunimi ja selle õiguslik regulatsioon (1) |
41 |
| Lisa seadusnimetuste lühenditele |
48 |
| |
|
| Õiguskeel 2003-3(algusesse) |
|
| V. Saarmets. Võõrkeelse dokumendi menetlemisest |
3 |
|
KEELEPOLIITIKA |
|
| I. Tomusk. Kohtla- Järve - eesti linn Ida-Virumaal |
9 |
| R. Laffranque. Prantsuse keel ja Prantsuse põhiseadus |
16 |
|
TERMINOLOOGIAPROBLEEME |
|
| H. Hennoste, A. Vettik. Metafoorne tähendusülekanne oskuskeelendis Helve Hennoste, ehk Jätkem võtmed väljapoole |
23 |
| U. Liivaku. Meie isemõtlemise tippsaavutusi: tasuta müümine |
26 |
|
KEELE- JA TÕLKEPROBLEEME |
|
| H. Siigur. Ebatäpsusi õigusakti sõnastuses ja vormistuses |
28 |
| H. Konts. Uut tõlkimise alalt |
34 |
|
PROBLEEME JA ARVAMUSI |
|
| Valik mõtteavaldusi keelest ja õigusest |
38 |
| NIMEKORRALDUSEST |
|
| P. Mõistlik. Isikunimi ja selle õiguslik regulatsioon |
45 |
| |
|
| Õiguskeel 2003-4(algusesse) |
|
| M. Ilja. Õigustõlkekeskusest õiguskeelekeskuseks |
3 |
| TERMINI- JA KEELEPROBLEEME |
|
| P. Nemvalts. Kas mida rohkem, seda uhkem? |
6 |
| H. Siigur. Hädavajadusest, töökaitsest ja muust |
10 |
| KEELEKOOL |
|
| E.Riikoja. Nina taga ehk Pealt sile ja lihtne, seest kaval ja keeruline |
13 |
| E. Piip. Võrdlus reklaamtekstides |
19 |
|
ARVAMUSI |
|
| E.Kruus, K. Adamson. Tavatõde: sõnastusest sõltub teksti selgus |
24 |
|
NIMEKORRALDUSEST |
|
| P. Mõistlik. Isikunimi ja selle õiguslik regulatsioon (3) |
30 |
|
UUSI RAAMATUID |
|
| R. Sõlg. Ilmunud on "Normitehnika käsiraamat" |
48 |
| Õnnitleme |
51 |
| |
|
| Õiguskeel 2003-4(algusesse) |
|
|
KEELEPÄEV |
|
| Toimus XI õiguskeelepäev |
3 |
| K.M. Vaher. Avasõna |
5 |
| V. Saaremets. Inimese nimi dokumendis juristi pilgu läbi |
7 |
| R. Metslaid. Inimese nimi dokumendis keeleinimese pilgu läbi |
18 |
| K. Alasi. Keeletoimetajate seminari I lennu lõpetamise puhul |
24 |
|
KEELETEOORIAT |
|
| K. Kerge. Keelenormi tänapäevane olemus (1) |
26 |
| P. Mõistlik. Isikunimi ja selle õiguslik regulatsioon (4) |
35 |
| |
|
| Õiguskeel 2004-1(algusesse) |
|
| Eesti keel aastatel 2004-2010 |
3 |
| E. Silvet. Õiguskeel kümnenda ilmumisaasta hakul |
8 |
|
KEELETEOORIAT |
|
| K. Kerge. Keelenormi tänapäevane olemus (2) |
11 |
|
KEELEPOLIITIKA |
|
| I. Tomusk. Vähemuskeelte õiguste tõlgendusi |
21 |
|
TÕLKEKÜSIMUSI |
|
| H. Konts. Kas inglise keele interventsioon? |
27 |
|
ARVAMUS |
|
| H. Siigur. Töölepingu seaduse eelnõust mitme kandi pealt |
30 |
| U. Liivaku. Kaks raamatut, üks saatus: "Kalevipoeg" ja ÕS |
36 |
| Lisa seadusnimetuste lühenditele |
39 |
| Õiguskeele koondsisukord 1995-2003 |
40 |
| |
|
| Õiguskeel 2004-2(algusesse) |
|
|
TERMINI- JA KEELEPROBLEEME |
|
| J. Sootak. Õiguskeele kolm valdkonda |
3 |
| V. Saaremets. Mida tehakse kohtuasjaga |
8 |
| S.E. Soosaar. Eesti ja naaberkeelte õigusterminite päritolu võrdlus |
17 |
| O. Jaggo. Mida tähendavad prokuröride uued ametinimetused |
24 |
|
KEELETEOORIAT |
|
| K. Kerge. Keelenormi tänapäevane olemus (3) |
26 |
|
KEELE-ELU INFOT |
|
| A. Tavast. Abiks terminiinfo otsijale: Eteri oskuskeelekorralduse andmebaas |
35 |
| T. Erelt. Terminoloogiakoosolek Tartu Ülikoolis |
38 |
| M. Langemets. Eesti rakenduslingvistika ühing sündinud |
42 |
|
UUSI RAAMATUID |
|
| A. Mund. Toekas abimees ametnikele |
45 |
| |
|
| Õiguskeel 2004-3(algusesse) |
|
|
TERMINI- JA KEELEPROBLEEME |
|
| P. Pikamäe. Tahtluse mõiste õigusterminoloogiline kujunemine ja suhe üldkeelega |
3 |
| H. Siigur. Mõni märkus töölepingu seaduse muutmise seaduste terminoloogia ja sõnastuse kohta |
7 |
| KEELENÕUANNET |
|
| K. Adamson. Euroopa Liit ja selle institutsioonid- mis on mis? |
10 |
| Veel kord Euroopa Liidu institutsioonide nimetustest |
16 |
| H. Ots. Ladina tähtede nimetamine võõrkeelte pruugi järgi - kas ehtsuse taotlus või edevus? |
20 |
| A. Vettik. Tuleb, võib, on soovitatav |
23 |
|
TÕLKEKÜSIMUSI |
|
| U. Liivaku |
28 |
|
NIMEKORRALDUSEST |
|
| M. Kallasmaa. Eesti kohanimekorralduse keerdteilt. Pilk kõrvalt |
32 |
| P. Päll. Kaaskõrvalpilk kohanimede normimisele |
38 |
|
VARIA |
|
| M. Kikas. Loengud seaduseelnõude koostajaile |
40 |
| Uusi seadusnimetuste lühendeid |
45 |
| |
|
| Õiguskeel 2004-4(algusesse) |
|
| H. Tamm. Õiguskeelekeskuse uus elu |
3 |
| E. Randvere, A. Rahnu. Tööst Euroopa Liidu õigusaktide kvaliteedi nimel |
8 |
| M. Leesik. Õigustõlke õpetamisega seotud kaalutlusi |
13 |
| KEELEPOLIITIKA |
|
| I. Tomusk. Vaidlused kohaliku omavalitsuse asjaajamiskeele üle Narvas ja Sillamäel |
19 |
|
KEELENÕUANNET |
|
| Mida EKI keelenõuandest küsitakse |
28 |
| T. Kiisverk, A. Vettik. Praktilisi näpunäiteid eelnõude koostajale |
35 |
|
TÕLKEKÜSIMUSI |
|
| H. Saluäär. Juhtnööre välislepingute tõlkijale |
39 |
| U. Liivaku. Keeletammik Väike-Maarjas |
47 |
| |
|
| |
|
| Õiguskeel 2004-5(algusesse) |
|
| Toimus XII õiguskeelepäev |
3 |
| E. Silvet. Kümme aastat Õiguskeelt |
4 |
|
KEELEPOLIITIKA |
|
| S. Vare. Eesti keelest vene koolis. Probleeme ja põhjendusi |
9 |
|
ÕIGUSNORM JA KEEL |
|
| T. Greenbaum. Õigusnormi imperatiivsuse keeleline väljendus |
23 |
| E. Riikoja. Käskimise laad. Käsk ja käsklause |
26 |
|
KEELE- JA TÕLKENÕUANNET |
|
| S. Mäearu. Mida EKI keelenõuandest küsitakse (2) |
32 |
| H. Saluäär. Õigustõlke töörühma koosolekult |
42 |
| A. Albi. Asutati Eesti Juristide Liidu Euroopa Õiguse Ühendus |
45 |
| Uusi seadusnimetuste lühendeid |
48 |
| |
|
| Õiguskeel 2005-1(algusesse) |
|
|
XII ÕIGUSKEELEPÄEV |
|
| Eesti keel Euroopa Liidus |
3 |
| K. Vilms. Selge eestikeelne õigusakt Euroopa Liidu õiguse kontekstis |
4 |
| M. Liivak. Euroopa Kohtu dokumentide tõlkimine eesti keelde |
9 |
| R. Jaagus. Juristlingvisti tööst Euroopa Liidu Nõukogus |
16 |
| E. Randvere. Õiguskeeleküsimused Euroopa Komisjoni õigustoimetaja töös |
21 |
| A. Liukko. Õiguskeeleküsimused Euroopa Liiduga ühinemisel ja pärast seda. Soome kogemused |
25 |
|
KEELENÕUANNE |
|
| S. Mäearu. Mida EKI keelenõuandest küsitakse (3) |
29 |
|
TERMINIPROBLEEME |
|
| H. Siigur. Mõisteid ja termineid |
38 |
|
ARVAMUS |
|
| A. Vettik. Kes on juristlingvist? |
40 |
|
UUSI RAAMATUID |
|
| A. Vettik. "Keele ja õiguse" ilmumise puhuks |
42 |
| M. Ristikivi. Peatselt ilmuvast "Ladina-eesti õigussõnastikust" |
43 |
| |
|
| Õiguskeel 2005-2(algusesse) |
|
|
KEELEPOLIITIKA |
|
| I. Tomusk. Kümme aastat uue keeleseaduse jõustumisest |
3 |
| TERMINOLOOGIA- JA NORMITEHNIKAPROBLEEME |
|
| J. Sootak. Sanktsioon kui õigusjärelm. Sanktsiooni mõiste õiguslikust ja keelelisest määratlemisest |
9 |
| T. Greenbaum. Volitusnormi sõnastus ja rakendusakti pealkiri |
19 |
| KEELENÕUANNET |
|
| S. Mäearu. Mida EKI keelenõuandest küsitakse (4) |
22 |
|
M. Ristikivi. Ignoratis terminis artis ignoratur et ars (1) |
27 |
| TÕLKEKÜSIMUSI |
|
|
H. Saluäär. Euroopa Liidu õigusaktide pealkirjade vormistamisest ja normitehnikast |
37 |
| NIMEKORRALDUSEST |
|
|
P. Mõistlik. Uut isikunime õiguslikus korralduses (1) |
43 |
| |
|
| Õiguskeel 2005-3(algusesse) |
|
|
Uno Liivaku. Muutuv eesti keel. Tähelepanekuid (1) |
3 |
| Virgo Saarmets. Isikuandmete kaitse kohtulahendi veebiversioonis |
9 |
| KEELENÕUANNET |
|
| Argo Mund. Mõnda liiastest väljenditest |
23 |
| Merike Ristikivi. Ignoratis terminis artis ignoratur et ars (2) |
36 |
| TÕLKEKÜSIMUSI |
|
| Tuuli Hallang. Sõnasõnalisest idiomaatiliseni: seaduste tõlkimine läbi aegade |
41 |
|
Ametliku tõlke adekvaatsusest (soome keelest tõlkinud Heljo Konts) |
48 |
| NIMEKORRALDUSEST |
|
|
Piret Mõistlik. Uut isikunime õiguslikus korralduses (2) |
56 |
| |
|
| Õiguskeel 2005-4(algusesse) |
|
|
XIII ÕIGUSKEELEPÄEV |
|
| Rein Lang. Avasõna |
3 |
| Krista Kerge. Õigus- ja haldussuhtlus keelemuutuste tuules |
6 |
| Merike Ristikivi. Ladina õigusterminite ühtsusest Euroopas |
14 |
| Irene Kull. Euroopa Liidu eraõiguse ühtlustamise mõju eesti õiguskeele kujunemisele |
20 |
| Jaan Sootak. Euroopa õiguskeelt tehakse Eestis |
27 |
| KEELEPOLIITIKA |
|
|
Ilmar Tomusk. Integratsioonist vähemusrahvuste keeleõiguste kontekstis |
32 |
| KEELENÕUANNET |
|
|
Sirje Mäearu. Mida EKI keelenõuandest küsitakse (5) |
44 |
