I. ÜLDPROBLEEMID |
|
|
|
| J. Adams. Segasest mõttest ei sünni selget teksti |
1/01, 10 |
| K. Alasi. Keeletoimetajate seminari I lennu lõpetamise puhul |
5/03, 24 |
| M. Ehala. Eesti keele suhtluslävi |
4/98, 29 |
| M. Ilja. Õigustõlkekeskusest õiguskeelekeskuseks |
4/03, 3 |
| K. Alasi. Eesti õiguse keel on eesti keel |
1/95, 16 |
| E. Ingar. Õigusaktide eelnõude normitehnilised nõuded |
5/98, 4 |
| R. Jaagus. Juristlingvisti tööst Euroopa Liidu Nõukogus (XII õiguskeelepäeva ettekanne) |
1/05, 16 |
| J. Kallio. Ametikeelehooldest Soomes (IX õiguskeelepäeva ettekanne) |
1/02, 9 |
| J. Kallio. Õiguskeelehooldest Soomes (I õiguskeelepäeva sõnavõtt) |
1/96, 15 |
| P. Kask. Õiguskeele ja üldkeele vahekord |
1/95, 19 |
| P. Kask. Õigusterminoloogia süsteemsuse aspektist |
2/96, 7 |
| L. Kesküla. Tööd alustas Õigustõlke Keskus (I õiguskeelepäeva sõnavõtt) |
1/96, 14 |
| K. Kerge. Keelenormi tänapäevane olemus |
5/03, 26 |
|
1/04, 11 |
|
2/04, 26 |
| K. Kerge. Kirjakeele mõiste ja roll |
2/99, 3 |
| K. Kerge. Seadusloome demokraatia kontekstis |
5/01, 16 |
| K. Kerge. Õigus- ja haldussuhtlus keelemuutuste tuules |
4/05, 6 |
| K. Kerge. Õiguskeel, tema vahendid ja väljavaated |
4/95, 6 |
| K. Kerge. Õiguskeele õpetamisest |
1/98, 12 |
| K. Kerge. Õigusteksti hindamise raskused (I õiguskeelepäeva ettekanne) |
1/96, 4 |
| A. Kiris. Seaduste arusaadavuse nõude mõnest aspektist |
1/01, 3 |
| I. Kukk. Kas paragrahv parandab? Õiguse ja halduse keele õiguslik regulatsioon |
2/03, 3 |
| I. Kukk. Õiguse ja halduse keel - seisund ja väljavaated (X õiguskeelepäeva ettekanne) |
5/02, 5 |
| I. Kukk. Õiguskeele uurimisest eesti kirjakeele raames |
5/01, 22 |
| I. Kull. Euroopa Liidu eraõiguse ühtlustamise mõju eesti õiguskeele kujunemisele |
4/05, 20 |
| J. Laffranque. Euroopa Liit - segaste mõistete paradiis |
4/00, 19 |
|
5/00, 27 |
| R. Laffranque. Prantsuse keel ja Prantsuse põhiseadus |
3/03, 16 |
| A. Langemets. Keelekorralduse võimalused ja taktikad |
3/02, 41 |
| A. Langemets. Rituaalsusest keeles |
2/03, 27 |
| M. Leesik. Õigustõlke õpetamisega seotud kaalutlusi |
4/04, 13 |
| M. Liivak. Euroopa Kohtu dokumentide tõlkimine eesti keelde ( XII õiguskeelepäeva ettekanne) |
1/05, 9 |
| U. Liivaku. Haridus, diplom, emakeeleoskus |
4/99, 3 |
| U. Liivaku. Häda õiguskeele pärast Saksamaal |
3/01, 7 |
| U. Liivaku. Kaks raamatut, üks saatus: "Kalevipoeg" ja ÕS |
1/04, 36 |
| U. Liivaku. Keelehoole ja õiguskeel |
1/98, 4 |
| U. Liivaku. Keelekorraldus ja keelekasutus |
5/99, 3 |
| U. Liivaku. Maailm vajab Languagepeace'i |
2/03, 15 |
| U. Liivaku. Seadused, keel ja loogika (IV õiguskeelepäeva ettekanne) |
5/97, 8 |
| U. Liivaku. Tunnetagem maailma omas keeles! |
4/02, 20 |
| U. Liivaku. Vastutus eesti keele ees |
2/00, 3 |
| U. Liivaku. Võõrasemakeel |
1/03, 30 |
| U. Liivaku. Väike ja suur |
2/97, 4 |
| U. Liivaku. Õiguskeel on kirjakeele osa |
3/96, 4 |
| A. Lill. Ladina keel õiguskeele alusena (II õiguskeelepäeva ettekanne) |
4/96, 9 |
| M. Lill. Üldkeel ja oskuskeel |
3/03, 38 |
| A. Liukko. Õiguskeeleküsimused Euroopa Liiduga ühinemisel ja pärast seda. Soome kogemused (XII õiguskeelepäeva ettekanne) |
1/05, 25 |
| M. Maripuu. Seaduse arusaadavuse arusaadavus |
3/02, 3 |
| R. Maruste. Õiguse arusaadavusest Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaldamise praktika põhjal |
1/01, 15 |
| E. Meister. Kõnesalvestusekspertiisist |
5/99, 26 |
| U. Mereste. Et seaduse mõte saaks igaühele mõistetavaks |
1/00, 46 |
| U. Mereste. Murelaps - legaaldefinitsioon |
3/00, 16 |
| U. Mereste. Seaduse keel ja loogika |
4/97, 23 |
|
1/98, 33 |
| U. Mereste. Seaduskeele struktuur sotsiolingvistika seisukohast vaadatuna (I õiguskeelepäeva ettekanne) |
5/95, 8 |
| U. Mereste. Seadusteksti tõlgendamise probleeme |
5/98, 12 |
| U. Mereste. Seaduste sõnastamise minimaalsusnõudest |
1/96, 39 |
| U. Mereste. Ähmasmõisted, mis koormavad õigussüsteemi |
2/01, 12 |
| M. Meri. Keel ja õiglus (VIII õiguskeelepäeva sõnavõtt) |
1/01, 13 |
| M. Mihkla. Eestikeelsus infoühiskonnas |
2/01, 25 |
| M. Mihkla. Tekst ja kõne |
4/99, 42 |
| A. Mõttus. Seaduse sõnastamine ja terminoloogia (magistritöö) |
1/97, 42 |
|
3/97, 34 |
|
4/97, 34 |
|
5/97, 45 |
| R. Narits. Jurisprudents ja keel |
2/98, 4 |
| R. Narits. Keel ja õigus (IV õiguskeelepäeva sõnavõtt) |
1/98, 7 |
| R. Narits. Õiguskeele areng vajab sisulisi ja institutsioonilisi lahendusi |
4/02, 3 |
| R. Narutiene. Leedu õiguskeele aktuaalseid probleeme (X õiguskeelepäeva ettekanne) |
5/02, 20 |
| E. Oksaar. Seaduskeele probleeme Saksamaal (IX õiguskeelepäeva ettekanne) |
1/02, 4 |
| E. Pajumaa. Jälgedes on kuld, mis kohustab |
2/00, 10 |
| E. Pajumaa. Mis saab eesti teaduskeelest? |
2/02, 14 |
| K. Pruuli. Eesti keele õpetamine Tartu Ülikooli õigusüliõpilastele (II õiguskeelepäeva ettekanne) |
4/96, 14 |
| P. Pärna. Juristide ja lingvistide koostööst (X õiguskeelepäeva ettekanne) |
5/02, 13 |
| A. Rahnu. Õigusaktide toimetamine mitmekeelses Euroopa Liidus |
2/00, 13 |
| E. Randvere. Õiguskeeleküsimused Euroopa Komisjoni õigustoimetaja töös (XII õiguskeelepäeva ettekanne) |
1/05, 21 |
| E. Randvere, A. Rahnu. Tööst Euroopa Liidu õigusaktide kvaliteedi nimel |
4/04, 8 |
| M. Rask. Õigusloome ja justiitshalduse arengusuunad |
1/00, 11 |
| M. Ristikivi. Ladina õigusterminite ühtsusest Euroopas |
4/05, 14 |
| V. Saarmets. Inimese nimi dokumendis juristi pilgu läbi (XI õiguskeelepäeva ettekanne) |
5/03, 7 |
| V. Saarmets. Isikuandmete kaitse kohtulahendi veebiversioonis |
3/05, 9 |
| V. Saarmets. Mõtteid õigusaktide eelnõude keeletoimetamisest ja seaduste arusaadavusest (X õiguskeelepäeva sõnavõtt) |
5/02, 32 |
| V. Saarmets. Võõrkeelse dokumendi menetlemisest |
3/03, 3 |
| E. Silvet. Seadused peavad olema arusaadavad (VIII õiguskeelepäeva ettekanne) |
5/00, 3 |
| E. Silvet. Õiguskeelepäevad eile, täna ja homme |
2/02, 3 |
| E. Silvet. Õiguskeele väljaandmise kogemusi ja perspektiive (III õiguskeelepäeva ettekanne) |
1/97, 18 |
| E. Silvet. Õiguskeel kümnenda ilmumisaasta hakul |
1/04, 8 |
| E. Silvet, A. Vettik. Kümme aastat Õiguskeelt |
5/04, 3 |
| I. Soovik. Õigusakti sõnastuse fraseoloogilisi põhiprintsiipe |
4/96, 25 |
| J. Sootak. Euroopa õiguskeelt tehakse Eestis |
4/05, 27 |
| J. Sootak. Kui see ometi nii lihtne oleks! |
4/00, 13 |
| J. Sootak. Seaduse arusaadavus ja käitumisnormi regulatiivsus (VIII õiguskeelepäeva ettekanne) |
5/00, 12 |
| J. Sootak. Õiguskeele kolm valdkonda |
2/04, 3 |
| R. Sõlg. Mõtteid õigusaktide kvaliteedi ja selle parandamise võimaluste kohta |
2/97, 7 |
| R. Sõlg. Õigustloovate aktide keelekasutuse õiguslik reguleerimine (VII õiguskeelepäeva ettekanne) |
1/00, 21 |
| H. Tamm. Õiguskeelekeskuse uus elu |
4/04, 3 |
| K. Tamm. Seaduse arusaadavuse taotlemisel tekkivaid probleeme (VIII õiguskeelepäeva sõnavõtt) |
1/01, 11 |
| P. Varul. Õiguskeel: seisund ja probleemid (I õiguskeelepäeva avasõna) |
5/95, 5 |
| K.Vilms. Selge eestikeelne õigusakt Euroopa Liidu õiguse kontekstis (XII õiguskeelepäeva ettekanne) |
1/05, 4 |
| Eesti keel aastatel 2004-2010 (Väljavõtteid eesti keele arendamise strateegiast) |
1/04, 3 |
| Euroopa Liidu õigusaktide koostamise kvaliteedinõuded |
4/02, 9 |
| Keelekorraldus- ja terminoloogiaprobleemid naabrite vaatevinklist |
5/99, 21 |
| Mõtteavaldusi Rein Kulli raamatust "Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel" (Rein Kulli mälestades) |
4/01, 34 |
|
|
|
|
|
|
| |
|
II. TERMINOLOOGIA |
|
|
|
| V. Aasmäe. Maaõiguse terminoloogia probleeme |
3/99, 21 |
|
4/99, 6 |
| A. Aedmaa. Haldusakti tühistamine vs kehtetuks tunnistamine |
5/01, 34 |
| A. Aedmaa. Tegevusluba, tegutsemisluba ja litsents |
2/02, 20 |
| A. Aedmaa. Uus termin - kas selgus või segadus? Mõtteid seoses mõistetega sundraha ja sunniraha |
4/02, 17 |
| U. Agur. Sõnavõtt I õiguskeelepäeval (sõnad hankima ~ tarnima, kaubad ja teenused) |
5/95, 28 |
| S. Cousins. Eesti Õigustõlke Keskuse terminoloogiatöö eripära |
2/02, 30 |
| T. Erelt. Eesti oskuskeel 2000 |
4/00, 3 |
| T. Erelt. Motiveeritud ja arbitraarsed terminid |
3/01, 3 |
| J. Gromovs. Läti õigusterminoloogia väljatöötamine Euroopa Liiduga liitumise protsessis (X õiguskeelepäeva ettekanne) |
5/02, 26 |
| M. Haruoja, R. Kull. Põgenik ja pagulane |
1/97, 35 |
| H. Hennoste, A. Vettik. Metafoorne tähendusülekanne oskuskeelendis ehk Jätkem võtmed väljapoole |
3/03, 23 |
| E. Ingar. Eesmärk, ülesanne, otstarve |
5/95, 38 |
| E. Ingar. Kas akrediteerime või atesteerime? |
2/95, 29 |
| O. Jaggo. Mida tähendavad prokuröride uued ametinimetused |
2/04, 24 |
| L. Kaagjärv. Number ja arv |
2/02, 28 |
| E. Karus. Kas riigieelarve on seadus? |
2/97, 34 |
| P. Kask. Audiitorist ja audiitorkontrollist |
2/95, 30 |
| P. Kask. Kas lesk või surnu abikaasa? |
3/97, 29 |
| P. Kask. Säte ja sätestama |
3/95, 33 |
| P. Kask, R. Kull. Asjaõigusseaduse terminikasutus |
5/96, 19 |
| P. Kask, R. Kull. Ühe-, kahe- ja mitmepoolsed tehingud, poolte(vaheline) kokkulepe, kahe- ja mitmepoolsed lepingud, lepingupooled, osapooled… |
4/97, 20 |
| P. Kask, A. Lill. Õigustermini restitutio in integrum ja väljendi restitutio ad integrum kasutamine (vastukaja E. Silveti artiklile ÕK-s nr 2, 1997) |
3/97, 12 |
| K. Kell. Majandustekstide keelel on majanduslikke tagajärgi |
4/97, 28 |
| K. Kerge. Terminist rahvatervis |
5/96, 28 |
| M. Kingisepp. Kahju õigusvastane tekitamine ehk delikt? |
3/02, 45 |
| R. Kull. Akt, normdokument, haldusdokument, säte, eeskiri |
4/95, 23 |
| R. Kull. Eesti seaduste terminipank |
4/98, 20 |
| R. Kull. Ebakohti eesti õigusterminoloogias |
3/99, 16 |
|
5/99, 12 |
| R. Kull. Õigusakt, normatiivakt, seadusandlik akt, õigusloomeakt |
3/95, 31 |
| R. Kull. Õigusterminoloogia päevaprobleemid ja kitsaskohad (VII õiguskeelepäeva ettekanne) |
1/00, 15 |
| R. Kull, H. Saari. Riigikeel, võõrkeel, ametikeel, asjaajamiskeel, ametlik keel |
2/96, 37 |
| I. Laan. Sündimus, suremus, haigestu(mu)s... Meditsiiniterminite täpsustusi |
2/96, 41 |
| J. Laffranque. Kohtunik kohtunike vastu: kohtuniku eriarvamuse mõistest |
2/03, 18 |
| K. Lang. Kas invaliidsus või püsiv töövõimetus? |
5/01, 46 |
| U. Liivaku. Kaart, pilet, talong, plaan |
2/95, 21 |
| U. Liivaku. Meie isemõtlemise tippsaavutusi: tasuta müümine |
3/03, 26 |
| U. Liivaku. Rahvus, rahvas, riik |
4/97, 17 |
| K. Lind. Ettevõte ja asutus Eesti seadustes |
3/01, 9 |
| R. Lööne. Standardimisega seonduvad normdokumendid (dokumentide liigid) |
5/95, 36 |
| U. Mereste. Arvamus sõnade omand ja omandus semantikast ja rakendatavusest. Eesti Keele Instituudi eksperdiarvamuse teemal |
3/95, 35 |
| U. Mereste. Mis vahe on seaduse ja õigusseaduse vahel? |
4/99, 35 |
| U. Mereste. Põhiseadust ignoreerivad tähendusõpetuslikud uperpallid (omand) |
4/98, 6 |
| S. Mäearu. Sponsor ja toetaja |
3/95, 34 |
| Ü. Männart. Terminoloogiatöö tõlkeprotsessi osana |
1/02, 38 |
| H. Ots. Mõistmisest ja arusaamisest (liiklusseaduse terminitest) |
2/01, 20 |
| E. Pajumaa. Kas vanglavälise karistuse kandja vajab hooldust või järelevalvet? (IV õiguskeelepäeva sõnavõtt) |
1/98, 25 |
| P. Pikamäe. Tahtluse mõiste õigusterminoloogiline kujunemine ja suhe üldkeelega |
3/04, 3 |
| P. Pärna. Omand ja omandus juriidilisest vaatekohast |
2/95, 27 |
| H. Saari. Termin nimi onomastika ja sätestu piirimail |
2/98, 29 |
|
3/98, 4 |
| V. Saarmets. Mida tehakse kohtuasjaga? |
2/04, 8 |
| V. Saarmets. Poolsusest, külgsusest ja lateraalsusest |
2/01, 8 |
| V. Saarmets. Valitsus - kohalik ja oma |
1/03, 14 |
| V. Saarmets. Viivitamata mõistliku aja jooksul |
1/02, 24 |
| L. Seestrand. Terminiloome okkaline rada |
1/03, 32 |
| H. Siigur. Et tekst oleks täpselt sõnastatud |
1/03, 24 |
| H. Siigur. Finants- ja tööõiguse mõisted ning terminid |
3/96, 48 |
| H. Siigur. Hädavajadusest, töökaitsest ja muust |
4/03, 10 |
| H. Siigur. Ikka tööõiguse mõistetest |
3/00, 23 |
| H. Siigur. Järjejuttu tööõiguse mõistetest |
1/01, 27 |
| H. Siigur. Materiaalne ehk varaline vastutus |
4/97, 33 |
| H. Siigur. Mida saab hüvitada? |
5/98, 50 |
| H. Siigur. Mõiste ja termin |
2/97, 46 |
| H. Siigur. Mõisteid ja termineid |
1/05, 38 |
| H. Siigur. Mõistete sisust ja õigusaktide sõnastusest mitme kandi pealt |
4/01, 22 |
| H. Siigur. Mõistetäpsustusi ja keelenõuannet |
4/02, 23 |
| H. Siigur. Mõni märkus töölepingu seaduse muutmise seaduse terminoloogia ja sõnastuse kohta |
3/04, 7 |
| H. Siigur. Oleks vaja paremini läbi mõelda |
2/03, 24 |
| H. Siigur. Palk kui õigusmõiste |
5/01, 38 |
| H. Siigur. Segadused tööõiguse terminoloogias |
2/01, 3 |
| H. Siigur. Tööaja ja töövälise aja õiguslikust määratlemisest ja liigitamisest |
1/02, 33 |
| H. Siigur. Töölepingu seaduse eelnõust mitme kandi pealt |
1/04, 30 |
| H. Siigur. Töösuhete reguleerimise valdkonnas kasutatavaid termineid |
1/96, 46 |
| H. Siigur. Töötaja ja ametnik ning muid tööõiguse termineid |
3/97, 27 |
| H. Siigur. Tööõiguse mõisteid ja termineid |
2/96, 33 |
| H. Siigur. Uitmõtteid tööõiguse terminoloogiast |
1/00, 34 |
| H. Siigur. Veel kord palgast ja palgamäärast |
2/98, 4 |
| H. Siigur. Ääremärkusi õigust käsitlevaid tekste lugedes |
2/99, 59 |
| E. Silvet. Pärimisseaduse muudatuste terminoloogilisi aspekte |
3/02, 15 |
|
4/02, 13 |
| E. Silvet. Vabariigi Valitsuse õigusterminoloogiakomisjon 1994-1999 |
3/99, 3 |
| E. Silvet. Õigusterminite seletussõnaraamatute koostamisest (V õiguskeelepäeva ettekanne) |
2/98, 7 |
| S-E. Soosaar. Eesti ja naaberkeelte õigusterminite päritolu võrdlus |
2/04, 17 |
| J. Sootak. Karistusseadustiku terminoloogiast |
5/01, 26 |
|
1/02, 16 |
| J. Sootak. Kriminaalvastutus - kas õiguskeele võõraslaps? |
5/96, 46 |
| J. Sootak, M. Luts. Kriminaalõigus või karistusõigus? (II õiguskeelepäeva ettekanne) |
4/96, 4 |
| J. Sootak. Kriminaalõiguse reform ja kriminaalseaduse terminid (I õiguskeelepäeva ettekanne) |
1/96, 10 |
| J. Sootak. Kuriteo mõiste ja kriminaalõigusreform |
3/97, 4 |
| J. Sootak. Sanktsioon kui õigusjärelm. Sanktsiooni mõiste õiguslikust ja keelelisest määratlemisest |
2/05, 9 |
| K. Tamm. Põhiseaduse terminoloogiast (III õiguskeelepäeva ettekanne) |
1/97, 5 |
| A. Tavast. Abiks terminiinfo otsijale: Eteri oskuskeelekorralduse andmebaas |
2/04, 35 |
| I. Tomusk. Riigikeel on riigi keel |
1/02, 10 |
| E. Vainik. Õigusmõistete tesaurus ... Kas saurus? Ei, pigem seitsmepäine lohe (tesaurusetegija märkmed) |
2/98, 45 |
| E. Veskimägi. Kaitsejõudude määrustike (oskus)keel |
4/96, 40 |
| E. Veskimägi. Mis on mis ja kes on kes: kaitsejõud, kaitsevägi, väeliik, väeüksus, väeosa ja kes sinna kuuluvad |
3/97, 23 |
| A. Vettik. Arvamus (otsusevõime ja otsustusvõime) |
1/95, 24 |
| A. Vettik.Kes on juristlingvist? |
1/05, 40 |
| A. Vettik. Mõiste ja tema keeleline ekvivalent (VIII õiguskeelepäeva ettekanne) |
5/00, 19 |
| A. Vettik. Vedamistest (import, eksport, re-eksport, transiit) |
2/95, 23 |
| A. Vettik. Mida sponsor teeb? |
3/95, 39 |
| A. Vettik. Õigussõnastikest ja -terminipangast (I õiguskeelepäeva ettekanne) |
5/95, 22 |
| Ü. Vooglaid, U. Mereste. Eesmärk, ülesanne, otstarve |
4/95, 26 |
|
2/96, 43 |
| M. Vunder. Euroopa Kohtus kasutatavaid termineid |
5/00, 33 |
| Sõnade omand ja omandus semantika ning terminoloogiline rakendus (Eesti Keele Instituudi eksperdiarvamus) |
2/95, 24 |
| Terminoloogiakomisjon soovitab (pärimisõiguse terminid) |
2/95, 7 |
|
|
|
|
|
|
| |
|
III. KEELENÕUANNE |
|
|
|
| K. Adamson. Euroopa Liit ja selle institutsioonid - mis on mis? |
3/04, 10 |
| K. Alasi. Aastavahetuse keelepromo ehk Pilootkeeleprojekt |
5/97, 33 |
| K. Alasi, A. Vettik. Vigadest, millega seadusteksti keeletoimetaja kokku puutub |
4/97, 4 |
| K. Alasi. Ikka konarustest |
2/97, 28 |
| K. Alasi. Kevadkeisse |
2/96, 29 |
| K. Alasi. Kiuslik n ja samasugune t |
3/95, 9 |
| K. Alasi. Kurjategijad põgenesid puu külge seotud taksojuhiga |
2/95, 16 |
| K. Alasi. Põhiseaduse keelekasutus (III õiguskeelepäeva ettekanne) |
1/97, 10 |
| K. Alasi. Põlvili sõitva traktori kastis keelelammutuskotta |
1/96, 23 |
| K. Alasi. Teadvustagem täna eksisteeriv bumerangioht |
4/95, 16 |
| K. Alasi. Õigusaktide ja nende jaotiste nimetuste õigekeelsus |
3/96, 15 |
|
4/96, 18 |
| T. Erelt. Numbrite kirjutamine |
3/95, 11 |
| T. Erelt. Sõnavõistlus andis uued eesti sõnad |
5/02, 46 |
| T. Greenbaum. Volitusnormi sõnastus ja rakendusakti pealkiri |
2/05, 19 |
| T. Greenbaum. Õigusnormi imperatiivsuse keeleline väljendus |
5/04, 23 |
| E. Ingar. Miks muuta, kui põhjust pole? |
2/01, 52 |
| E. Ingar. Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine |
2/96, 13 |
| R. Kasik. Rinnastavate sidesõnade ja, ning, või kasutamine seadustekstis |
3/95, 18 |
| R. Kasik. Õiguskeele lauseehitus (I õiguskeelepäeva ettekanne) |
5/95, 16 |
| K. Kerge. Ase- ja sidesõnade kasutamine |
5/97, 25 |
| K. Kerge. Haldusüksus ja asutis - kes või mis? |
2/97, 20 |
| K. Kerge. Keelekasutuse pisiprobleeme: puhul, juhul ja korral; juht ja juhtum; puhk ja puhune |
2/00, 28 |
| K. Kerge. Vene isikunimede latiniseerimine |
2/97, 37 |
| K. Kern. Õigusteaduse õppijate keelekasutus (V õiguskeelepäeva ettekanne) |
2/98, 10 |
| T. Kiisverk, A. Vettik. Praktilisi näpunäiteid eelnõude koostajale |
4/04, 35 |
| R. Kull. Kokku- ja lahkukirjutamise probleemjuhtumeid |
2/98, 38 |
|
4/98, 15 |
| R. Kull. Samm tagasi |
2/01, 54 |
| R. Kull. Soovitused seadusnimetuste lühendamiseks |
1/95, 10 |
| R. Kull, M. Raadik. Õigusaktid ja kuupäevafraas |
2/96, 26 |
| E. Kuus, K. Adamson. Tavatõde: sõnastusest sõltub teksti selgus |
4/03, 24 |
| T. Leemets. Inglise ja soome mõjusid eesti keeles |
3/96, 20 |
| T. Leemets. Küsimusi ja vastuseid Eesti Keele Instituudi keelenõuandepäevikust |
3/98, 31 |
| S. Liivak. Eesti arvutikeel kui oskuskeel ja släng |
2/00, 32 |
| U. Liivaku. Aegade kasutamisest |
4/95, 8 |
| U. Liivaku. Arvud sõnades |
1/96, 18 |
| U. Liivaku. Eksirännakud sõnastuse labürindis |
3/98, 18 |
| U. Liivaku. Kodanik uurib seadust |
3/00, 7 |
| U. Liivaku. Kõik ja muist |
5/98, 29 |
| U. Liivaku. Muutuv eesti keel. Tähelepanekuid (1) |
3/05, 3 |
| U. Liivaku. Suhtes ja üle |
3/02, 32 |
| U. Liivaku. Suulise esinemise keelest |
2/01, 33 |
| U. Liivaku. Sõnad sõlmes ja üksteise kukil (pleonasm, tautoloogia, kontaminatsioon) |
4/97, 8 |
| U. Liivaku. Venepärasused eesti õiguskeeles |
3/95, 4 |
| U. Liivaku. Võõrsõnatarvituse karidel |
1/02, 43 |
| H. Lindmäe. Keelekonarusi kriminaalmenetlusdokumentides |
3/96, 42 |
| R. Metslaid. Inimese nimi dokumendis keeleinimese pilgu läbi (XI õiguskeelepäeva ettekanne) |
5/03, 18 |
| H. Metslang. Aegade kasutamine |
5/97, 22 |
| H. Metslang. Ellips ehk väljajätt ja selle otstarbekus |
4/97, 11 |
| A. Mund. Mõnda liiastest väljenditest |
3/05, 23 |
| S. Mäearu. Alaleütleva käände liig- ja vaegtarvitus |
5/98, 33 |
|
1/99, 40 |
| S. Mäearu. lt-liitelised määrsõnad: koheselt, omakäeliselt jms |
1/00, 39 |
| S. Mäearu. Mida EKI keelenõuandest küsitakse (1) |
4/04, 28 |
| S. Mäearu. Mida EKI keelenõuandest küsitakse (2) |
5/04, 32 |
| S. Mäearu. Mida EKI keelenõuandest küsitakse (3) |
1/05, 29 |
| S. Mäearu. Mida EKI keelenõuandest küsitakse (4) |
2/05, 22 |
| S. Mäearu. Mida EKI keelenõuandest küsitakse (5) |
4/05, 44 |
| S. Mäearu. Nominaalstiil õigusaktides (III õiguskeelepäeva ettekanne) |
5/96, 9 |
| S. Mäearu. Tegevust väljendava täiendosaga liitnimisõnad |
3/01, 25 |
| P. Nemvalts. Karistusseadustik ja keeleloogika |
1/03, 34 |
|
2/03, 36 |
| P. Nemvalts. Kas mida rohkem, seda uhkem? |
4/03, 6 |
| H. Nurger. Pealkirjastamise keeruline kunst |
1/98, 40 |
| H. Nurger, K. Alasi. Eesti seaduse keel 1997 |
2/99, 13 |
| K. Nõgols. Ühe sätte keelest ja meelest. Võlaõigusseadus keeletoimetaja pilgu all |
2/03, 30 |
| E. Oksaar. Keelte tähendusstruktuurist |
3/02, 20 |
| M. Ollisaar. Lühendite müstiliselt maastikult |
5/96, 31 |
| H. Ots. Ladina tähtede nimetamine võõrkeelte pruugi järgi - kas ehtsuse taotlus või edevus? |
3/04, 20 |
| H. Ots. Mida teha ametliku abrakadabraga? |
1/02, 47 |
| E. Piip. Võrdlus reklaamtekstides |
4/03, 19 |
| M. Raadik. Kas liisingleping või liisinguleping? |
3/02, 34 |
| M. Raadik. Kaupade nimetamine |
2/99, 51 |
| M. Raadik Kõrge ja suur, kõrgenema ja suurenema |
3/97, 15 |
| M. Raadik. Mis on toode? |
2/00, 24 |
| R. Rannat. Eesti õigustekst tõlkija vaatevinklist |
4/01, 13 |
| E. Riikoja. Ainsus ja mitmus |
4/99, 24 |
| E. Riikoja. Arvud kirjapildis |
3/98, 24 |
| E. Riikoja. Käskimise laad. Käsk ja käsklause |
5/04, 26 |
| E. Riikoja. Lihtne ja keeruline eitus |
5/98, 17 |
| E. Riikoja. Lisandi lugu |
5/00, 45 |
|
1/01, 20 |
|
2/01, 38 |
| E. Riikoja. Nina taga ehk Pealt sile ja lihtne, seest kaval ja keeruline |
4/03, 13 |
| E. Riikoja. Omal jõul läbi kohtudokumendi sõnatihniku (IV õiguskeelepäeva ettekanne) |
4/97, 13 |
| E. Riikoja. Riivamisi sõnajärjest |
2/99, 41 |
| E. Riikoja. Sellest, mis on täiend ja kuidas ta välja näeb |
2/00, 15 |
|
3/00, 29 |
| E. Riikoja. Täbarused kohtuprotokollide keelega |
3/97, 17 |
| M. Ristikivi. Ignoratis terminis artis ignaratur et ars (1) |
2/05, 27 |
| M. Ristikivi. Ignoratis terminis artis ignoratur et ars (2) |
3/05, 36 |
| E. Ross. Näpunäiteid viitamiseks |
2/97, 23 |
| T. Salumäe. Arvutid ja õigekiri |
4/96, 47 |
|
1/97, 52 |
|
2/97, 52 |
|
3/97, 52 |
| H. Saluäär. Veel kord Euroopa Liidu institutsioonide nimetustest |
3/04, 16 |
| L. Seestrand. Mitteläbimõeldud väljendite mittekasutamisest tõuseks mittekahju kõigile |
3/02, 25 |
| H. Siigur. Ebatäpsusi õigusakti sõnastuses ja vormistuses |
3/03, 28 |
| H. Siigur. Kui keel on sõlmes |
1/02, 52 |
| H. Siigur. Õigusaktide sõnastuse küsitavusi |
2/02, 25 |
| E. Silvet. Ladinakeelne väljend õiguskeeles |
2/97, 16 |
| R. Sõlg. Kas "Seadus" või seadus? |
2/01, 49 |
| E. Vainik. Millest on tehtud õigusterminid? (VI õiguskeelepäeva ettekanne) |
1/99, 27 |
|
2/99, 31 |
| J. Valge. Kuidas lõpetada kohtuotsust? |
4/98, 23 |
| S. Vare. Ühest sõnast saab teise ja rohkemgi |
5/98, 40 |
| A. Vettik. Algustäheortograafiast, jutumärkidest ja muust |
2/95, 9 |
| A. Vettik. Eelistusi terminite valikul |
1/95, 14 |
| A. Vettik. Elegantne lohakus ja pedantne tähenärimine |
4/00, 28 |
| A. Vettik. Hämarsõnasusest libaterminiteni |
3/00, 10 |
| A. Vettik. Oma ja võõras |
5/96, 4 |
| A. Vettik. Polüseemia, sünonüümia ja paronüümia oskuskeeles |
1/96, 29 |
| A. Vettik. Sõnavõtt kuninga uute rõivaste asjus |
4/99, 18 |
| A. Vettik. Tuleb, võib, on soovitatav |
3/04, 23 |
| A. Vettik. Valik paronüüme |
2/96, 20 |
|
3/96, 25 |
| A. Vettik. Variatiivsus õiguskeeles |
2/97, 10 |
| A. Vettik. Veel kord kuupäevast |
3/96, 51 |
| H. Vihma. Vajame taas Aavikut ja Veskit |
3/00, 3 |
| E. Vääri. Kui keelemees J. V. Veski elaks meie päevil |
4/01, 8 |
| E. Vääri. Kõike saab teha paremini |
4/00, 9 |
| E. Vääri. Tartu linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide sõnastusest |
3/02, 28 |
| Paragrahvi, lõike, punkti, alapunkti ja artikli kasutamine õigusaktides |
5/95, 33 |
| Seadusnimetuste lühendid (ühtlustatud variant) |
3/02, 47 |
| Lisa seadusnimetuste lühenditele (järg eelmisele) |
4/02, 32 |
| Lisa seadusnimetuste lühenditele (järg 2002. a Õiguskeele nr-tes 3 ja 4 avaldatule) |
2/03, 48 |
| Lisa seadusnimetuste lühenditele |
1/04, 39 |
| Segadused seaduste pealkirjadega |
2/01, 48 |
| Uusi seadusnimetuse lühendeid |
3/04, 45 |
| Uusi seadusnimetuste lühendeid |
5/04, 48 |
| Õigusaktide keeletoimetajate konkurss. Esimese vooru proovitööde analüüs |
5/02, 37 |
|
|
| |
|
|
|
IV. TÕLKIMINE |
|
|
|
| K. Alasi. Kiirmarsil Euroopasse (vabakaubanduslepingu tõlke keelest) |
3/95, 22 |
| T. Hallang. Sõnasõnalisest idiomaatiliseni: seaduste tõlkimine läbi aegade |
3/05, 41 |
| E. Ingar. Rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende komiteede nimetusi |
4/99, 38 |
| V. Juurikas. Probleeme Eesti seaduste tõlkimisel (VI õiguskeelepäeva ettekanne) |
1/99, 18 |
| E. Jõks. Kristjan Jaak versus Parukamees |
3/96, 40 |
| K. Kell. Eesti Panga internetisõnastik - abivahend, kuid mitte ainus ja viimase tõe allikas |
2/99, 57 |
| H. Konts. Kas inglise keele interventsioon? |
1/04, 27 |
| H. Konts. Mida arvab tõlkija? |
1/01, 18 |
| H. Konts. Tõlkija mured |
5/01, 49 |
| H. Konts. Uut tõlkimise alalt |
3/03, 34 |
| H. Konts. Veel kord tarbetekstide tõlkimisest ja tõlkijast |
1/03, 50 |
| U. Liivaku. Aapetõlge ja mõttetõlge (III õiguskeelepäeva ettekanne) |
5/96, 15 |
| U. Liivaku. Eestindamise aabitsatõdesid |
3/96, 33 |
| U. Liivaku. Seaduse tõlkimise põhimõtetest ja tegelikkusest |
3/98, 36 |
| U. Liivaku. Traduttore traditore (tõlke täpsusest) |
5/00, 42 |
| U. Liivaku. Tõlkija ja keeled |
3/04, 28 |
| Ü. Männart. Eesti Õigustõlke Keskuse termini- ja täistekstandmebaasid tõlkija abivahendina (VI õiguskeelepäeva ettekanne) |
2/99, 28 |
| L. Pohlak, H. Saluäär. Euroopa Liidu õigusaktide tõlkimise iseärasusi (VI õiguskeelepäeva ettekanne) |
1/99, 13 |
| R. Rammus. Lepingute liigitamine Euroopa Liidus |
2/99, 55 |
| Ü. Raig. Liability ja vastutus |
4/01, 26 |
| M. Remmelgas. Eesti seadus tõlkija pilgu all |
4/99, 14 |
| K. Ross. Eesti keel kui tõlge |
3/96, 36 |
| K. Ross. Tõlkimisest ja tõlgendamisest ehk veel jaanalinnust ja eri maailmadest |
3/01, 22 |
| H. Saluäär. Abiks euroaktide tõlkijale. Euroopa Liit ja selle institutsioonid |
1/98, 51 |
| H. Saluäär. Asutus, institutsioon, organ või keegi neljas? |
3/01, 13 |
| H. Saluäär. Euroopa Liidu õigusaktide jaotuselemendid ja neile viitamine |
2/01, 43 |
| H. Saluäär. Euroopa Liidu õigusaktide pealkirjade vormistamisest ja normitehnikast |
2/05, 37 |
| H. Saluäär. Jaanalinnust ja lendavast maost ehk Suurest maailmast väikese sees |
1/01, 34 |
| H. Saluäär. Juhtnööre välislepingute tõlkijale |
4/04, 39 |
| H. Saluäär. Kuidas tõlkida? |
5/00, 38 |
| H. Saluäär. Mis on mõistlik? |
5/01, 42 |
| H. Saluäär. Mõne eurosõna tähendusest |
3/98, 40 |
| H. Saluäär. Võitlus udutamisega |
/03, 46 |
| H. Saluäär. Õigustõlke töörühma koosolekult |
5/04, 42 |
| M. Sutt. Õigusakti tõlge eesti keelest inglise keelde juristi pilgu läbi |
3/02, 38 |
| R. Sõlg. Tõlkimine ja õigusterminoloogia (VI õiguskeelepäeva sõnavõtt) |
1/99, 24 |
| A. Tavast. Tarkvara tõlkimisest |
2/02, 7 |
| K. Vende. Seened sambla all (ühest konventsioonitõlkest) |
/98, 1 |
| A. Vettik. Kui maakera sisse ehitatakse teist, suuremat kera |
1/01, 31 |
| A. Vettik. Õigustekstide tõlkimist on vaja korrastada (ülevaade 1996. a 24. aprilli tõlkenõupidamisest) |
2/96, 4 |
| E. Värä. Kas kaks võrdub viiekümne kuuega? |
4/01, 29 |
| Abiks euroaktide tõlkijale. Tähtsamaid Euroopa lepinguid |
2/98, 35 |
| Ametliku tõlke adekvaatsusest (soome keelest tõlkinud H. Konts) |
3/05, 48 |
| Eesti oskussõnavara arendamisest euroseaduste tõlkimise valgusel |
4/98, 4 |
| Mida tasub teada tõlketöö tellimisel |
4/02, 26 |
| Näpunäiteid Euroopa Liidu õigusaktide pealkirjade tõlkimiseks |
5/98, 47 |
| Tõlkimisest Euroopa Inimõiguste Kohtus (Martin Westoni artikli tõlge) |
3/01, 15 |
| Välislepingute korduvväljendeid |
1/00, 27 |
|
|
|
|
|
|
| |
|
V. KEELEPOLIITIKA |
|
|
|
| V. Lahe. Keelepoliitikast ja Eesti keeleseadusest |
3/03, 39 |
| L. Meri. Kas väikesed jäävad ellu? |
1/00, 3 |
| M. Rannut. Eesti keel ja keelepoliitika |
5/01, 3 |
| A. Roosalu. Eesti keel arvutiturul |
2/01, 30 |
| K. Ross. Ka prantslastel on keelemured |
3/96, 7 |
| I. Tomusk. Avalik teave ja reklaam - mis keeles? |
2/ 03, 9 |
| I. Tomusk. Eesti keelepoliitika põhimõtted ja nende rakendamine |
1/03, 3 |
| I. Tomusk. Integratsioonist vähemusrahvuste keeleõiguste kontekstis |
4/05, 32 |
| I. Tomusk. Keeleseaduse muutmise ja täiendamise lugu |
5/01, 9 |
| I. Tomusk. Keeleseaduse täitmise järelevalve valupunktidest |
4/01, 3 |
| I. Tomusk. Kohtla-Järve - Eesti linn Ida-Virumaal |
3/ 03, 9 |
| I. Tomusk. Kümme aastat uue keeleseaduse jõustumisest |
2/05, 3 |
| I. Tomusk. Vaidlused kohaliku omavalitsuse asjaajamiskeele üle Narvas ja Sillamäel |
4/04, 19 |
| I. Tomusk. Vähemuskeelte õiguste tõlgendusi |
1/04, 21 |
| S. Vare. Eesti keel vene koolis. Probleeme ja põhjendusi |
5/04, 9 |
|
|
|
|
|
|
| |
|
VI. NIMEKORRALDUS |
|
|
|
| K. Henno. Miks on vaja isikunimeseadust |
3/99, 8 |
| K. Henno. Riiklikust isikunimekorraldusest aastatel 1918-1940 |
4/02, 33 |
| L. Kaagjärv. Märkus ärinimede kohta |
4/00, 34 |
| M. Kallasmaa. Eesti kohanimekorralduse keerdteilt. Pilk kõrvalt |
3/04, 32 |
| H. Laasi. Mõnest põhjusest, miks ärinimed on niisugused, nagu nad on |
4/00, 36 |
| H. Laasi. Põhjendatud ja põhjendamata võõrapärasused äri- ja muudes nimetustes |
4/95, 12 |
| E. Mitin. Miks on vaja isikunimeseadust? |
1/03, 43 |
| P. Mõistlik. Isikunimi ja selle õiguslik regulatsioon |
2/03, 41 |
|
3/03, 45 |
|
4/03, 30 |
|
5/03, 35 |
| P. Mõistlik. Uut isikunime õiguslikus korralduses (1) |
2/05, 43 |
| P. Mõistlik. Uut isikunime õiguslikus korralduses (2) |
3/05, 56 |
| P. Päll. Kaaskõrvalpilk kohanimede normimisele |
3/04, 38 |
| P. Päll. Kohanimekorraldus meil ja mujal |
5/96, 40 |
|
|
|
|
|
|
| |
|
VII. ÕIGUSKEELE AJALUGU |
|
|
|
| M. Onga. Eesti õigussõnavara XIX sajandi esimesel poolel |
1/01, 38 |
| A. Vettik, R. Kull. Tagasivaade eesti õigussõnavara kujunemisloole |
2/00, 38 |
|
3/00, 38 |
|
4/00, 40 |
|
5/00, 48 |
|
|
|
|
|
|
II. ÜLEVAATED JA KOKKUVÕTTED |
|
|
|
| |
|
| 1. Ülevaateid õigusterminoloogiakomisjoni tegevusest (kronoloogiline järjestus) |
|
|
|
| Eesti Vabariigi Valitsuse 5. juuli 1994. a määrus nr 251 (õigusterminoloogiakomisjoni moodustamine, komisjoni põhimäärus) |
1/95, 5 |
| J. Adamsi saatesõna terminoloogiakomisjoni tegevuse alguse ja Õiguskeele ilmuma hakkamise puhul |
1/95, 4 |
| E. Silvet. Õigusterminoloogiakomisjon on alustanud tööd |
1/95, 7 |
| E. Silvet. Õigusterminoloogiakomisjonis (ülevaade komisjoni 1995. a 26. jaanuari ja 23. märtsi koosolekul räägitust) |
2/95, 4 |
| E. Silvet. Õigusterminoloogiakomisjon aastal 1996 (perspektiividest) |
5/95, 32 |
| E. Silvet. Komisjon oli koos (ülevaade komisjoni 1996. a 30. mai koosolekust) |
3/96, 14 |
| E. Silvet. Terminoloogiakomisjoni koosolekult (ülevaade komisjoni 1996. a 24. oktoobri koosolekult) |
5/96, 18 |
| R. Kull. Komisjoni viimaselt koosolekult (ülevaade komisjoni 1997. a 23. jaanuari koosolekust) |
1/97, 26 |
| R. Kull. Komisjoni [1997. a] 29. mai koosolekult |
3/97, 9 |
| Komisjoni viimastelt koosolekutelt (ülevaade 1997. aasta 18. detsembri ja 1998. aasta 19. märtsi koosolekutest) |
2/98, 25 |
| Millest kõneldi komisjoni viimastel koosolekutel (ülevaade 1998. aasta 12. juuni ja 22. oktoobri koosolekutest) |
4/98, 12 |
| Komisjoni detsembrikoosolekult (ülevaade 1998. a 17. detsembri koosolekust) |
1/99, 5 |
|
|
| |
|
| 2. Kokkuvõtteid õiguskeelepäevadest (kronoloogiline järjestus) |
|
|
|
| Kümme soovi õiguskeelepäevaks |
4/95, 4 |
| Õiguskeelepäev 1995 (ülevaade I keelepäevast 26.10.1995 Tallinnas) |
5/95, 4 |
| Õiguskeelepäeva soovitused (vastu võetud I keelepäeval) |
5/95, 30 |
| Tartus toimus õiguskeelepäev (ülevaade II keelepäevast 8.05.1996 Tartus) |
3/96, 12 |
| Millest räägiti kolmandal õiguskeelepäeval (ülevaade III keelepäevast 1.12.1996 Tallinnas) |
1/97, 4 |
| Seaduskeele valupunktid ja muud keeleprobleemid (III keelepäeva sõnavõtud) |
1/97, 20 |
| Järjekordne õiguskeelepäev (ülevaade IV keelepäevast 1.12.1997 Tallinnas) |
5/97, 4 |
| IV üleriigilise õiguskeelepäevast osavõtjate seisukohad seaduskeele parandamise abinõude kohta |
5/97, 6 |
| Õiguskeelepäev Tartus (ülevaade V keelepäevast 5.05.1998 Tartus) |
2/98, 6 |
| Järjekordne õiguskeelepäev (ülevaade VI keelepäevast 1.12.1998 Tallinnas) |
1/99, 11 |
| Seitsmes õiguskeelepäev (VII keelepäeva ülevaade ja minister M. Raski avasõna. 2.12.1999 Tallinnas) |
5/99, 5 |
| Möödunud aasta 8. detsembril … (VIII keelepäevast, mis toimus 8.12.2000 Tallinnas) |
1/01, 3 |
| Toimus IX õiguskeelepäev (ülevaade IX keelepäevast 12.12.2001 Tallinnas) |
1/02, 3 |
| Toimus X õiguskeelepäev (ülevaade X keelepäevast 4.12.2002 Tallinnas) |
5/02, 3 |
| Toimus XI õiguskeelepäev (XI keelepäeva ülevaade ja minister K-M. Vaheri avasõna. 10.11.2003 Tallinnas) |
5/03, 3 |
| Toimus XII õiguskeelepäev |
5/04, 3 |
| XIII õiguskeelepäeva avasõna (minister R. Lang) |
4/05, 3 |
|
|
| |
|
| 3. Muid (keele)sündmusi |
|
|
|
| A. Albi, J. Laffranque. Asutati Eesti Juristide Liidu Euroopa Õiguse Ühendus |
5/04, 45 |
| T. Erelt. Terminoloogiakoosolek Tartu Ülikoolis |
2/04, 38 |
| M. Kikas. Loengud seaduseelnõude koostajaile |
3/04, 40 |
| M. Langemets. Eesti rakenduslingvistika ühing sündinud |
2/04, 42 |
| U. Liivaku. Keeletammik Väike-Maarjas |
4/04, 47 |
| Teaduskeele konverentsil kõneldust |
2/02, 18 |
| Toimus keelefoorum |
1/03, 52 |
|
|
|
|
|
|
| |
|
IX. VARIA |
|
|
|
| |
|
| 1. Raamatututvustused (kronoloogiline järjestus) |
|
|
|
| H. Saluäär. Kolm raamatut eurosõnu ("Viiekeelse Euroopa Liidu sõnastiku", "Euroopa Liidu sõnaraamatu" ja raamatu " Euroopa Liidu reform. Institutsioonid, poliitika, laienemine" tutvustus) |
3/99, 31 |
| H. Siigur. Töösuhete sõnastik |
3/99, 34 |
| R. Kull. Sisukas artikkel üldkeele, oskuskeele ja õiguskeele vahekorrast (Juridicas ilmunud Els Oksaare artikli tutvustus) |
3/99, 37 |
| Ametniku keelekäsiraamat tulekul |
1/00, 51 |
| Õigusleksikoni ilmumise puhuks |
2/00, 47 |
| Raamat õiguskeelest ("Õiguse ja keele" ilmumise puhul) |
4/00, 51 |
| Värsket lugemist keelehuvilisele ("Keelenõuanne soovitab 2" ja R. Kulli "Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel") |
5/00, 63 |
| Väga tarvilik raamat (U. Mereste kogumik "Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü") |
1/01, 44 |
| Uno Liivaku "Väike soovitussõnastik" (tutvustus) |
2/01, 56 |
| J. Laffranque. Euroopa Kohtu lahendid nüüd ka eesti keeles (raamatututvustus) |
5/01, 52 |
| P. Roosma. Kasulik ja kättesaadav (R. Naritsa "Õiguse entsüklopeedia" 2. trüki ilmumise puhul) |
4/02, 4 |
| R. Sõlg. Ilmunud on "Normitehnika käsiraamat" |
4/03, 48 |
| A. Mund. Toekas abimees ametnikule ("Ametniku keelekäsiraamatu" 2. trüki ilmumise puhul) |
2/04, 45 |
| A. Vettik. "Keele ja õiguse" ilmumise puhuks |
1/05, 42 |
| M. Ristikivi. Peatselt ilmuvast "Ladina-eesti õigussõnastikust" |
1/05, 43 |
|
|
| |
|
| 2. Õnnitlused jm (kronoloogiline järjestus) |
|
|
|
| Õnnitleme (Krista Kerget magistrikraadi kaitsmise puhul) |
1/98, 54 |
| Igal aastal 30. märtsil … (Tiiu Erelti ja Uno Mereste õnnitlemine Wiedemanni keeleauhinna saamise puhul) |
2/99, 64 |
| Juubelipuhune jutuajamine (Rein Kull 75) |
4/00, 52 |
| Uno Liivaku 75 |
3/01, 35 |
| Tiiu Erelt 60 |
2/02, 42 |
| Õnnitleme (Julia Laffranque - värske doctor iuris) |
4/03, 51 |
